E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult

Selle blogipostituse põhjal võiks üks traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult, olla Eesti Rahvusringhääling (ERR).

ERR on loonud tugeva digitaalse kohaloleku, mille hulka kuuluvad:

• veebisait
• mobiilirakendused
• sotsiaalmeedia kontod
• podcastid

ERR-i veebisait pakub laia valikut uudiseid, mis hõlmavad nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi teemasid, samuti saateid ja muud sisu. Samuti on ERR loonud mitmeid edukaid podcaste, sealhulgas näiteks:

• "Esimene stuudio"
• "Kuulaja"
• "Keelesaade"
• "Olukorrast riigis"

ERR kasutab ka sotsiaalmeediat oma sisu reklaamimiseks ja oma jälgijatega suhtlemiseks.

Alternatiivikes ERRile võiks mainida näiteks The New York Times, mida küll ei olnud antud artiklis mainitud, aga mis samuti suudab edukalt uue meediaga hakkama. The New York Times on suutnud oma digitaalset platvormi kasutada oma lugejaskonna kaasamiseks, lugude jagamiseks ja uute lugejate ligimeelitamiseks. Samuti on nad loonud visuaalselt haaravaid uudisloo vorme, mis sisaldavad infograafikat ja videot, et aidata lugejatel paremini mõista keerulisi teemasid.

Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Teine traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis, võiks olla Eesti Päevaleht (EPL). Kuigi EPL-l on veebisait ja sotsiaalmeedia kontod, ei ole nad suutnud oma digitaalset platvormi kasutada sama oskuslikult kui ERR. Nende veebisait ei ole nii interaktiivne ja kaasahaarav kui näiteks ERR-i veebisait, mis võib vähendada nende võimet kaasata uusi lugejaid. Samuti ei ole neil tugevat podcasti või muud sisu, mis võiks meelitada digitaalselt aktiivset publikut.

Samuti ka siin maailma kuulsa alternatiivina võiks esile tuua CNNi, mis on tuntud oma televisiooniuudiste poolest, kuid nende digitaalne kohalolek ei ole olnud nii tugev.

Kokkuvõttes võib öelda, et ERR on suutnud uue meedia väljakutsetele hästi vastata, loonud tugeva digitaalse kohaloleku ja kasutanud seda oma lugejaskonna kaasamiseks ja laiendamiseks. EPL on aga jäänud veidi maha, kasutades digitaalseid platvorme vähem edukalt kui konkurendid, mis võib vähendada nende võimet meelitada uusi lugejaid ja säilitada olemasolevaid lugejaid.

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 1 (tuttav netikasutajale):

TCP (Transmission Control Protocol) on üks peamisi internetiprotokolle, mida kasutatakse andmeedastuseks võrgus. TCP loodi 1970ndatel aastatel DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) poolt, et võimaldada andmeedastust arvutite vahel üle võrgu, tagades andmete usaldusväärse, tervikliku ja järjepideva edastamise. Algversioonis oli TCP suhteliselt lihtne ja sisaldas ainult mõningaid funktsioone:

• andmepakettide segmenteerimist väiksemateks tükkideks
• kontrollsummade arvutamist andmete terviklikkuse kontrollimiseks ja kinnitamiseks
• protokolli käitamiseks vajalike ühenduste juhtimist. 

Kuid ajaga on TCP protokoll muutunud keerukamaks ja täiustatud versioonid on lisatud uusi funktsioone. 

TCP areng on seotud ka interneti üldise arenguga, kus üha rohkem seadmeid, teenuseid ja rakendusi on hakanud vajama kiiremat andmeedastust ja usaldusväärsemat ühendust. Seetõttu on TCP protokolli arendamisel peetud silmas ka kiiruse suurendamist, turvalisuse tõstmist, optimeerimist erinevatele kasutusaladele ja ressursikasutuse optimeerimist. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et TCP protokoll on interneti üks kõige olulisemaid ja laialdasemalt kasutatavaid protokolle, mis on pidevalt arendatud vastavalt vajadustele ja tehnoloogia arengule. TCP protokolli täiustamisega on tagatud võrgus andmete turvaline, kiire ja usaldusväärne edastamine ning selle tähtsus interneti toimimises ja arengus on endiselt suur.

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 2 (täiesti kadunud):

Rääkides avastustest, mis on tanapäevaks täiesti kadunud oli mul üsna raske valida midagi loetud ajaveebiartiklist (ma arvan suure tõenäosuse minu IT tausta tõttu). Aga kui ikka valida midagi, siis see oleks ALOHAnet.

ALOHAnet oli esimene traadita võrgu prototüüp, mis töötati välja Hawaii ülikooli teadlaste poolt 1970. aastatel. ALOHAnet töötati välja andmeedastuseks erinevate saartevaheliste ülikoolide vahel, millel puudus füüsiline kaabelühendus. ALOHAneti loomise ajal oli traadita side valdkond alles lapsekingades ning ALOHAnet'i põhieesmärk oli näidata, et traadita võrgud on võimalikud ja töökindlad. See töötas kasutades juhusliku juurdepääsu protokolli, kus iga arvuti võis andmeid saatmiseks kasutada võrgu vaba kanalit. Kui kaks arvutit saatsid samaaegselt andmeid, siis nende signaalid põrkasid vastu teineteist ja andmed kaotsi läksid. Sellisel juhul katkestati andmeedastus ja arvuti proovis uuesti edastada. 

Kahjuks ei leidnud ALOHAnet laialdast kasutamist, kuna teised traadita võrgud, nagu Ethernet, töötasid kiiremini ja olid usaldusväärsemad. Lisaks olid kiiremad arvutid ja internetiühendused muutnud traadita võrkude kasutamise keerulisemaks, kuna suurema andmemahu edastamine vajas järjest kiiremaid ühendusi. 

Kokkuvõttes saab öelda, et ALOHAnet'i kaotus tänapäeval on peamiselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ja võimsamate võrkude ja seadmete turule tulekuga. Siiski arvan, et ALOHAnet'i panus oli traadita võrkude tehnoloogia arengusse oluline, sest see aitas luua aluse paljudele tänastele traadita võrkudele.

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Esimese nädala jooksul sai loetud noppeid IT ajaloost. Kunagi kui õppisin Informaatikat balakauruseõppes aastal 2017 läbisin ainet "Sissejuhatud infotehnoloogiasse" ja siis tol ajal see oligi minu esimene kokkupuude IT võimsa kuid veel päris lühikese ajalooga.

Lugedes pakud artukkli ma nagu sattusin tagasi sinna, kus esimest korda kuulsin sellistest asjadest ja terminidest nagu: artimomeeter, differentsiaalmasin, esimesed arvutid (ENIAC, ABC, Colossus, ...), arvutite areng läbi aegade, arvutihiire ja klaviatuuri patenteerimine, programmeerimiskeelte leitumine ja arendamine ja palju palju muud. Selleks, et kuidagi paremini struktureerida mõtteid, otsustasin samuti nagu artikkli puhul - jagada antud blogi mitmeks plokkiks kus igaühes saan rääkida, miks minu arvates antud ajastu oli tähtis. Seekord ma keskundub päris algusele, sest kaasaaegne (kui nii tohib ütlema IT ajaloo puhul) IT ajalugu on paljudele tuttav.

Alguses...

1500-1930 aastatel ei olnud IT ala veel olemas nagu me seda täna tundme. Selles ajavahemikus toimusid aga olulised tehnoloogilised ja matemaatilised edusammud, mis võimaldasid hiljem IT arengut ja arenguid. Näiteks aastal 1500 Leonardo da Vinci ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, 1640 aastal ehitas Blaise Pascal "aritmeetilise masina" ja aastal 1800 leiutas Jacquard programmeeritava tööstussüsteemi . Vaatamata selllele, et programeerimiskeeli ega midagi sarnast ei olnud veel selle perioodi jooksul arendatud, see periood oli väga oluline IT ajaloo arengus, sest see andis aluse uute tehnoloogiate ja ideede tekkeks.

Esimene arvuti

Seda perioodi iseloomustab erinevate arvutite ja nende autorite võistlevat väidet esimese tänapäevase arvuti tiitli kohta. Neljast mainitud arvutist on ENIAC tuntum ja levinum variant kui esimene tänapäevane arvuti, kuigi olemas on ka teisi arvamusi ja väiteid. Arvuti ABC ehitas Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja ta võitis ka selle kohta USA kohtus väite, et ta oli esimene digitaalne elektronarvuti looja. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend ja ei ole kõikide tehnikaajaloolaste arvates täielik arvuti. Konrad Zuse loomis Z1 ja Z3 aastatel 1936-1941 Saksamaal ja paljud uurijad peavad teda esimese tänapäevase arvuti loojaks.

Kiviaeg

Kiviaeg kirjeldab IT ajalugu aastatel 1944-1969. 1944 valmis esimene arvuti EDVAC, millel oli salvestatud programm ja mis kasutas kahendsüsteemi. 1945/1947 hakati kasutama väljendit "bug". 1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti, samal aastal patenteeriti esimene transistori. 1950 valmis esimene Venemaa arvuti MESM. 1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid ja 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O. 1958 töötati välja esimene integraalskeem. 1963 patenteeriti arvutihiir. 1964 loodi BASIC keel ja ehitati esimene miniarvuti PDP-8. 1966 töötati IBM-is välja esimene ketassalvesti ja 1967 esimene flopiketas. 1968 esitles Douglas Engelbart klaviatuuri, hiire ja ekraani kasutajaliidest ning Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli. 1969 toimus mitmeid olulisi sündmusi, sealhulgas esimese pakettsidevõrgu loomine, Unixi väljatöötamine ja laserprinteri üldiste tööpõhimõtete esitlus.

Nagu näha üleval toodud timeDate'idest tegemist oli ikka väga rikka ajastuga, sest siis tekkisid esimesed arvutid ja arvuti süsteemid said tegelikuks ning toimusid olulised tehnoloogilised uuendused, mis aitasid kaasa arvutite arengule ja muutsid nende kasutamise lihtsamaks.

Pronksiaeg

Pronksiajal toimusid arvutite ja arvutitööstuse algusaegadel olulised arengud: Intel esitles esimese 8-bitise mikroprotsessori, Atari tootsid esimene kommertsvideomäng, William H. Gates III ja Paul Allen lõid esimese firma, Gary Kildall kirjutas operatsioonisüsteemi, Bob Metcalfe töötas välja Etherneti, IBM esitles kõvakettaseade, 8-bitised mikroprotsessorid 8080 ja 6800, C-programmeerimiskeel valmis, Microsoft alustas BASIC-keele litsentseerimist, Apple'i asutati, Wang tõi turule tekstiprotsessori, Intel esitles 4,77 MHz protsessorit, turule tuli VisiCalc, IBM 3800 laserprinter, 16-bitine mikroprotsessor 68000. Microsoft töötas välja XENIX OS-i, aga hiljem ostis SCP DOS-i (MS-DOS).

Sellest perioodist tundub, et teadus hakkas vaikselt migreerima äri ja kasumi saamise suunas.