E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Selle nädala teemaks on: IT prof...

Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialase kutsetunnistus (MS või Cisco sertifikaadid) on kõik erinevad haridustasemed, millel on erinev roll IT-tööturul. 

Klassikaline kõrgkoolidiplom annab laiapõhjalise hariduse, mis hõlmab paljusid erinevaid teemasid IT-st ärijuhtimiseni. See võib olla kasulik inimestele, kes soovivad laiahaardelist karjääri IT-valdkonnas või tippjuhtimises. Klassikaline kõrgkoolidiplom võib olla ka vajalik eeldus teatud kõrgematele IT-töökohtadele, näiteks tarkvaraarenduse või IT-juhtimise positsioonidele.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomid keskenduvad tavaliselt spetsiifilistele praktilistele oskustele, nagu võrguhaldus, andmebaaside haldamine või tarkvaraarendus. Need diplomid on kasulikud inimestele, kes soovivad spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale ja leida tööd selles valdkonnas. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom võib olla kasulik ka inimestele, kes soovivad töötada vähemalt keskmise tasu eest IT-valdkonnas, kuid ei pruugi soovida juhtimis- või juhtimispositsiooni. 

Erialased kutsetunnistused, nagu MS või Cisco sertifikaadid, keskenduvad tavaliselt kindlatele oskustele või tehnoloogiatele ning on mõeldud spetsialistidele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi täiendada. Need sertifikaadid võivad olla kasulikud inimestele, kes soovivad spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale, näiteks võrguhaldusele või andmebaaside haldamisele. Erialased kutsetunnistused võivad olla kasulikud ka inimestele, kes soovivad oma karjääri IT-valdkonnas edasi arendada ja edendada, või kes soovivad saada konkurentsieeliseid tööturul. 

Üldiselt minu arvates on õige valida klassikaline kõrgkoolidiplom, kui mõni soovib laiapõhjalist karjääri IT-valdkonnas või tippjuhtimises. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom või erialane kutsetunnistus on sobivad, kui soovid spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale või arendada oma teadmisi ja oskusi selles valdkonnas.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Selle nädala blogipostituse teemaks on arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus.

Litsentsid on õigusdokumendid, mis määravad kindlaks, millised õigused ja piirangud kehtivad teatud tarkvara kasutamisel, levitamisel ja muutmisel. 

Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: 

• ärivaraline litsents (EULA)
• GNU GPL
• BSD litsents

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) 

EULA on tavaline litsents, mida kasutavad paljud tarkvaraarendajad. Selle litsentsi all töötatud tarkvara lähtekood on suletud, mida tähendab, et seda ei saa vaadata ega muuta. EULA annab tarkvara arendajale suure kontrolli ja autoriõigused tarkvara kasutamise, kopeerimise ja levitamise suhtes. 

Eelised: 

• Intellektuaalomandi õiguste kaitse: EULA litsents tagab, et tarkvara looja saab oma intellektuaalomandi õigusi kaitsta ja säilitada. 
• Turvalisus: EULA litsents võib aidata tarkvara arendajatel kontrollida tarkvara kasutamist ja tagada selle turvalisuse. 
• Kohandamine: EULA litsents võib lubada tarkvara arendajatel lubada oma tarkvara kohandamist ja muutmist, kui kasutaja nõustub tingimustega.

Puudused: 

• EULA litsentsiga kaetud tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks on vaja nõustuda litsentsi tingimustega, mis võivad olla piirangud tarkvara kasutamisel. 
• Tarkvara kättesaadavuse piiramine: EULA litsents võib piirata tarkvara kättesaadavust, kuna see ei võimalda tarkvara jagamist või edasimüüki ilma litsentsi omaniku nõusolekuta.
• Piiratud koostöö: EULA litsents võib piirata tarkvara arendamise koostööd, kuna litsentsi tingimused võivad tähendada, et tarkvara muutmiseks on vaja litsentsi omaniku nõusolekut.

Millal eelistada: 

EULA litsentsi võib eelistada olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad kaitsta oma intellektuaalomandi õigusi ja kontrollida tarkvara kasutamist ning levitamist. Samuti võib EULA litsents olla kasulik, kui tarkvara on spetsiaalselt loodud ärilistel eesmärkidel ja arendajad soovivad takistada tarkvara edasimüüki või kopeerimist ilma nende nõusolekuta. EULA litsentsi võib eelistada ka olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad tagada tarkvara turvalisuse või kui tarkvara sisaldab kaubanduslikult konfidentsiaalset teavet.

GNU GPL (tugev copyleft)

GNU GPL on vaba tarkvara litsents, mille eesmärk on tagada, et tarkvara jääb alati vabaks ja kõigile kättesaadavaks. GPL nõuab, et tarkvara lähtekood oleks kättesaadav kõigile, kes seda soovivad, ning et igaüks võib muuta ja levitada tarkvara tingimusel, et tema muudatused on ka avalikustatud. See on tugev copyleft litsents, mis tagab, et kõik, kes kasutavad GPL-litsentseeritud tarkvara, peavad seda hoidma vaba ja samasuguse litsentsi all. 

Eelised: 

• Vabavaraliste projektide kaitsmine: GPL tagab, et tarkvara jääb vabavaraliseks ja et seda saab alati kasutada, kohandada ja levitada vastavalt vabavaralise tarkvara põhimõtetele. 
• Kogukonna kaasamine: GPL tingimused nõuavad, et kõik muudatused ja täiendused tarkvarale oleksid kättesaadavad kogukonnale, et nad saaksid neid kasutada ja edasi arendada. 
• Täienduste tagastamine algallikale: Kui keegi teeb GPL-iga kaetud tarkvarale täiendusi ja levitab neid, peab ta need täiendused tagasi saatma algallikale ja levitama neid ka GPL tingimustega.

Puudused: 

• Range kohustus: GPL litsentsiga kaetud tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks on vaja järgida GPL litsentsi tingimusi, mis võivad olla teistest litsentsidest rangemad. 
• Ärikasutuse takistamine: GPL litsents võib takistada tarkvara kasutamist ärikasumite teenimiseks, kuna see nõuab, et ka edasimüük oleks GPL tingimustega kaetud. 
• Piiratud turuosa: Kuna GPL litsentsiga tarkvara allikakood peab olema kättesaadav kõigile, võib see piirata arendajate huvi, kes soovivad oma tarkvara koodi kaitsta.

Millal eelistada: 

GNU GPL litsentsi võib eelistada olukordades, kus projekt vajab tugevat kogukonna kaasamist ja kaitset vabavaralise tarkvara põhimõtetele. Samuti võib GPL litsentsi eelistada siis, kui soovitakse vältida, et tarkvara muudetakse suletud lähtekoodiga ja sellest saab ärikasumite teenimise objekt. Samuti võib GPL litsents olla kasulik, kui soovitakse luua tarkvara, mis on koostatud vabavaraliste komponentidega.

BSD litsents (ilma copyleftita)

BSD litsents on permissiivne vabavaraline litsents, mis annab kasutajatele suure vabaduse tarkvara kasutamisel, levitamisel ja modifitseerimisel. BSD litsentsiga tarkvara võib kasutada nii kommerts- kui ka mittetulunduslikel eesmärkidel. 

Eelised: 

• Vabadus: BSD litsents annab kasutajatele suure vabaduse tarkvara kasutamisel, levitamisel ja modifitseerimisel. 
• Piiranguteta kasutus: BSD litsentsiga tarkvara kasutamisel pole peaaegu ühtegi piirangut, nii et seda võib kasutada erinevate projektide jaoks ilma suurte piiranguteta.
• Kaubamärgi kasutamise lubamine: BSD litsentsiga tarkvara võib kasutada kaubamärgi koos oma tootega, ilma et peaksite selle jaoks litsentsi omaniku nõusolekut taotlema.
• Tuntuse tõstmine: BSD litsentsiga tarkvara levitamisel saab oma tarkvara nähtavuse suurendada, kuna teistel arendajatel on võimalus seda kasutada ja levitada. 

Puudused: 

• Puuduv copyleft kaitse: BSD litsentsi puudumine tähendab, et muudetud tarkvara ei pea enam sama litsentsi all levitama, mis võib tekitada olukordi, kus koodi kaubandusliku kasutamise korral ei oleks arendajate kaastöö saanud õiglase hüvitisena tagasi.
• Konkurentsi võimalikkus: BSD litsentsiga tarkvara levitamisel ei ole tagatud, et kõik edasiarendajad annavad oma panuse tagasi ka algsele projektile, mille tulemusel võib kaasneda konkurentsi võimalus. 
• Intellektuaalomandi õiguste risk: BSD litsentsiga tarkvara võib tõsta intellektuaalomandi õiguste riski, kuna arendajad ei nõua tagasiandmist nende kaastööle. 

Millal eelistada: 

BSD litsentsi võib eelistada olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad oma koodi vabalt kasutada ja levitada, ilma et kasutajad oleksid kohustatud levitama samal viisil litsentseeritud muudatusi. Samuti võib BSD litsents olla kasulik, kui tarkvara on mõeldud erinevate projektide jaoks, kus arendajad soovivad oma koodi vabalt kasutada ja kohandada ilma suurte piiranguteta. BSD litsentsiga tarkvara võib olla sobiv ka juhul, kui arendajad soovivad anda oma panuse teiste projektide loomisse ja ka teiste arendajate poolt loodud projektide kasut.

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Selle nädala blogipostitus on pühendatud WIPO intellektuaalomandimudeli komponendile ja nende aktuaalsusele.

Intellektuaalomand on viimastel aastakümnetel muutunud üha olulisemaks, kuna üha enam ettevõtteid tugineb oma ärimudelitel ja teadmistel -> sellega seoses on ka intellektuaalomandi kaitse ja haldamise tähtsus kasvanud ning selleks olidgi loodud erinevad intellektuaalomandi mudelid, nagu:

• patent 
• autoriõigus
• kaubamärk
• litsents

millest igaüks on mõeldud erinevate õiguste ja kaitse tagamiseks. 

IMHO: Kõige toimiv intellektuaalomand

Käesoleval ajal pean ma kõige paremini toimivaks intellektuaalomandi mudeliks patente. Patendid on mõeldud uute ideede ja leiutiste kaitseks, mis on ettevõtete jaoks olulised nende konkurentsieelise saavutamiseks turul. Patenteeritud leiutised võimaldavad ettevõtetel saada oma konkurentidest eristuvaks ja kaitsta oma tooteid või teenuseid. 

Patendi kehtivusaeg on piiratud, mis julgustab ettevõtteid pidevalt uuendusi looma ja konkurentsis püsima. 

IMHO: Mitte nii hästi toimiv intellektuaalomand

Selles osas, pean vajalikuks autoriõiguste mudeli põhjalikumat muutmist. Reeglina, on autoriõigused mõeldud kunstiteoste ja loomingulise sisuga tööde kaitseks. Kuid tänapäeva maailmas on autoriõiguste kaitse muutunud liiga jäigaks ja ebatõhusaks. Näiteks võib täheldada, et autoriõiguste kaitse on liiga pikaajaline ja piirab teiste autorite loomingulisi võimalusi. Samuti on autoriõiguste kaitse muutunud liiga kalliks ja keeruliseks, mis omakorda takistab uute loovate ideede levikut. 

Seetõttu peaks autoriõiguste mudel põhjalikumalt läbi vaatama, et see vastaks paremini tänapäeva digitaalmaailma vajadustele. Näiteks võiks kaaluda autoriõiguste kaitse tähtaja lühendamist ja autoriõiguste kaitse kulude vähendamist. Samuti võiks kaaluda uute võimaluste loomist, mis võimaldaksid autoritel paremini oma loomingut jagada ja laiemale publikule kättesaadavaks teha. 

Kokkuvõtteks, intellektuaalomandi kaitse ja haldamise tähtsus on kasvanud, kuna ettevõtted tuginevad üha enam oma ärimudelitele ja teadmistele. Intellektuaalomandi mudelitest pean patente praegu kõige paremini toimivaks, kuna need kaitsevad uusi ideid ja leiutisi ning võimaldavad ettevõtetel saada konkurentsieelist turul. Samas vajab autoriõiguste mudel põhjalikumat läbiva

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

V. Shea netiketikäitumise põhimõte

Üks V. Shea netiketikäitumise põhimõte, mida pean tähtsaks või isegi tähtsamaks kui 1990-ndatel, on: austus teiste privaatsuse vastu

Inimesed peaksid austama teiste privaatsust ja mitte levitama nende isiklikku teavet ilma nende nõusolekuta. See hõlmab ka teiste inimeste fotode, videote, tööde, postituste ja muu intiimse sisu jagamise keelamist ilma nende selgesõnalise nõusolekuta. Selle põhimõtte tähtsus on kasvanud koos sotsiaalmeedia ja muude digitaalsete platvormide kasvuga, kus inimesed kipuvad jagama palju isiklikku teavet. 

Üks V. Shea netiketikäitumise põhimõte, mida ma pean tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks on: netiketikett rääkimisel või suhtlemisel teiste inimestega

Enne sotsiaalmeedia ja veebi laialdast kasutamist oli netiketikett rääkimisel ja suhtlemisel teiste inimestega väga tähtis. Näiteks tuli suheldes teistega austada nende aega, vältida ropendamist ja halvustavat käitumist ning pakkuda abi, kui keegi seda vajas. Kuid tänapäeval näib, et paljud inimesed unustavad neid reegleid ja käituvad võrgus tihti ebaviisakalt ning ründavalt. Seega võib öelda, et netiketikett rääkimisel ja suhtlemisel teiste inimestega on kaotanud oma tähtsuse paljude veebikasutajate jaoks.

Lisaks nendele kahele V. Shea netiketikäitumise põhimõttele on oluline rõhutada ka digitaalse jälje teadvustamist. See tähendab, et inimesed peaksid olema teadlikud, millist jälge nad internetis ja sotsiaalmeedias jätavad, ning selle järgi oma käitumist kohandama. Paljud inimesed võivad unustada, et nende postitused, kommentaarid ja tegevused internetis jäävad alatiseks nähtavaks ja neid võib kasutada nende vastu tulevikus. Seega on oluline olla teadlik oma digitaalsest jäljest ning vältida käitumist, mis võib kahjustada teie mainet või tekitada ebameeldivaid tagajärgi tulevikus.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala postituse eesmärk oli uurida Eesti infoühiskonna arengukava 2023 ja kirjutada sellele lühike ning kompaktset SWOT-analüüsi.

Aga esialgu, mis on SWOT?

• SWOT on strateegiline tööriist, mida kasutatakse ettevõtte, organisatsiooni või projekti tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamiseks. 
• SWOT-analüüsi käigus hinnatakse sise- ja väliskeskkonna tegureid, mis mõjutavad antud valdkonda või tegevust. 
• SWOT-analüüs jaguneb neljaks osaks: tugevused, nõrkused, võimalused, ohud

• SWOT-analüüsi eesmärk on aidata organisatsioonidel paremini mõista oma tugevusi ja nõrkusi ning selgitada välja võimalused ja ohud, et saaks luua tõhusa strateegia oma eesmärkide saavutamiseks. 

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta

Tugevused

• Eesti on juba praegu üks maailma edukamaid e-riike ning suudab seetõttu olla eeskujuks teistele riikidele. 
• Arengukava eesmärkide saavutamiseks on juba olemas suures osas vajalikud ressursid ja strateegiad. 
• Eesti IT-sektor on kiiresti kasvav ja konkurentsivõimeline (link1, link2), mis võimaldab riigil jääda digitaalmaailma arengutega kursis. 
• Arengukava keskendub inimestele 
• hariduse
• tööhõive 
• tervise edendamisele

Nõrkused

• Vaatama IT-sektori populaarsusele, Eesti digitaalne lõhe on endiselt olemas ja ajaga võib muutuda veelgi suuremaks, kui inimestele ei anta vajalikku toetust ja koolitust digitaalse kirjaoskuse omandamiseks. 
• Küberturvalisus??? Arengukava ei räägi piisavalt küberturvalisusest ja privaatsusest, mis võib ajaga  muutuda suureks probleemiks.
• Arengukava võib olla liiga optimistlik ja ei arvesta võimalike ootamatute muutustega, nagu majanduskriisid (mis tegelikult on täies hoos) või tehnoloogilised kriisid. 

Võimalused

• Arengukava võib suurendada Eesti konkurentsivõimet, muutes riigi veelgi atraktiivsemaks näiteks välisinvestorite jaoks. 
• Arengukava võib aidata luua uusi töökohti ja elavdada majandust.
• Arengukava võib aidata kaasa sotsiaalsele kaasatusele, sest see keskendub digitaalse kirjaoskuse arendamisele kõigis elanikkonnarühmades. 

Ohud

• Arengukava võib muutuda liiga kulukaks ja riigile ebajõukohaseks, kui eesmärke ei suudeta piisavalt täita ja ressursse ei suudeta optimeerida. 
• Arengukava võib kaasa tuua uusi julgeolekuriske, kuna digitaalmaailm on hästi muutlik ja keeruline ja see võib omakorda luua uusi haavatavusi. 
• Arengukava võib olla liiga aeglane, et reageerida kiiresti muutuvatele väljakutsetele, nagu tehnoloogiline areng ja globaalsed kriisid.

Kokkuvõte

SWOT analüüs näitab, et Eesti tugevused digitaalvaldkonnas annavad riigile hea aluse olla eeskujuks teistele riikidele ning Eesti IT-sektor on kiiresti kasvav ja konkurentsivõimeline. Arengukava keskendub inimestele ja võib aidata kaasa sotsiaalsele kaasatusele. Samas on olemas ka nõrkused ja ohud, näiteks digitaalse lõhe probleem, võimalikud julgeolekuriskid ja võimalus, et arengukava ei suuda piisavalt kiiresti reageerida muutuvatele väljakutsetele.