E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 1 (tuttav netikasutajale):

TCP (Transmission Control Protocol) on üks peamisi internetiprotokolle, mida kasutatakse andmeedastuseks võrgus. TCP loodi 1970ndatel aastatel DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) poolt, et võimaldada andmeedastust arvutite vahel üle võrgu, tagades andmete usaldusväärse, tervikliku ja järjepideva edastamise. Algversioonis oli TCP suhteliselt lihtne ja sisaldas ainult mõningaid funktsioone:

• andmepakettide segmenteerimist väiksemateks tükkideks
• kontrollsummade arvutamist andmete terviklikkuse kontrollimiseks ja kinnitamiseks
• protokolli käitamiseks vajalike ühenduste juhtimist. 

Kuid ajaga on TCP protokoll muutunud keerukamaks ja täiustatud versioonid on lisatud uusi funktsioone. 

TCP areng on seotud ka interneti üldise arenguga, kus üha rohkem seadmeid, teenuseid ja rakendusi on hakanud vajama kiiremat andmeedastust ja usaldusväärsemat ühendust. Seetõttu on TCP protokolli arendamisel peetud silmas ka kiiruse suurendamist, turvalisuse tõstmist, optimeerimist erinevatele kasutusaladele ja ressursikasutuse optimeerimist. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et TCP protokoll on interneti üks kõige olulisemaid ja laialdasemalt kasutatavaid protokolle, mis on pidevalt arendatud vastavalt vajadustele ja tehnoloogia arengule. TCP protokolli täiustamisega on tagatud võrgus andmete turvaline, kiire ja usaldusväärne edastamine ning selle tähtsus interneti toimimises ja arengus on endiselt suur.

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 2 (täiesti kadunud):

Rääkides avastustest, mis on tanapäevaks täiesti kadunud oli mul üsna raske valida midagi loetud ajaveebiartiklist (ma arvan suure tõenäosuse minu IT tausta tõttu). Aga kui ikka valida midagi, siis see oleks ALOHAnet.

ALOHAnet oli esimene traadita võrgu prototüüp, mis töötati välja Hawaii ülikooli teadlaste poolt 1970. aastatel. ALOHAnet töötati välja andmeedastuseks erinevate saartevaheliste ülikoolide vahel, millel puudus füüsiline kaabelühendus. ALOHAneti loomise ajal oli traadita side valdkond alles lapsekingades ning ALOHAnet'i põhieesmärk oli näidata, et traadita võrgud on võimalikud ja töökindlad. See töötas kasutades juhusliku juurdepääsu protokolli, kus iga arvuti võis andmeid saatmiseks kasutada võrgu vaba kanalit. Kui kaks arvutit saatsid samaaegselt andmeid, siis nende signaalid põrkasid vastu teineteist ja andmed kaotsi läksid. Sellisel juhul katkestati andmeedastus ja arvuti proovis uuesti edastada. 

Kahjuks ei leidnud ALOHAnet laialdast kasutamist, kuna teised traadita võrgud, nagu Ethernet, töötasid kiiremini ja olid usaldusväärsemad. Lisaks olid kiiremad arvutid ja internetiühendused muutnud traadita võrkude kasutamise keerulisemaks, kuna suurema andmemahu edastamine vajas järjest kiiremaid ühendusi. 

Kokkuvõttes saab öelda, et ALOHAnet'i kaotus tänapäeval on peamiselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ja võimsamate võrkude ja seadmete turule tulekuga. Siiski arvan, et ALOHAnet'i panus oli traadita võrkude tehnoloogia arengusse oluline, sest see aitas luua aluse paljudele tänastele traadita võrkudele.