E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle nädala teemaks on "Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus" ja selleks tulebki selle nädala postitus.

Veebilehe kasutatavus on laialdaselt arutatud teema veebiarendajate ja disainerite seas. 

Üks peamisi eesmärke on tagada kasutajatele mugav ja lihtne kasutajaliides, mis võimaldab neil veebis kergesti navigeerida ning leida vajalikku teavet. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid ja kriteeriume, mida saab rakendada veebilehtede arendamisel. 

Üks kõige levinumaid meetodeid veebilehe kasutatavuse tagamiseks on Jakob Nielseni poolt välja töötatud kasutatavuse komponendid, mis hõlmavad erinevaid aspekte, nagu näiteks:

• kasutajaliidese disain
• navigeerimine
• lehe laadimiskiirus 
• sisu kättesaadavus. 

Kõik need elemendid mõjutavad otseselt kasutajakogemust ja seega ka veebilehe edukust. 

Positiivne näide Google'i otsingumootorist rõhutab lihtsa ja selge kasutajaliidese tähtsust. Google'i otsingumootor on disainitud selliselt, et kasutajad saavad kiiresti leida otsitava teabe. Otsingutulemused on kergesti loetavad, lingid on selgelt eristatavad ja veebilehe laadimiskiirus on kiire. Samuti on Google'i otsingumootor optimeeritud erinevatele seadmetele, et kasutajad saaksid seda kasutada nii arvutis kui ka nutitelefonis. 

Negatiivne näide British Airways'i veebilehest rõhutab aga, kuidas keeruline ja raskesti navigeeritav veebileht võib põhjustada kasutajate rahulolematust ja vähendada veebilehe efektiivsust. British Airways'i veebileht on disainitud nii, et kasutajad peavad mitmeid samme läbima, et broneerida lendu või vaadata oma lendude infot. Veebileht ei ole ka piisavalt selge, kuna kasutajad ei pruugi leida vajalikku teavet, näiteks pagasireeglite kohta. Veebilehe disain ei ole ka optimeeritud erinevatele seadmetele, mis võib põhjustada aeglase laadimiskiiruse. 

Lisaks Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidele on olemas ka teisi kasutatavuse kriteeriume, mida saab kasutada veebilehtede hindamisel. Näiteks on oluline, et veebileht oleks kergesti leitav otsingumootorites ja et veebileht oleks turvaline, kuna turvalisus on kasutajate jaoks ülioluline. Samuti on tähtis, et veebileht oleks kättesaadav ka inimestele, kes kasutavad abivahendeid, nagu ekraanilugerid või hiire asendajad. 

Lõppkokkuvõttes on kasutatavus veebilehe edukuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Positiivne kasutajakogemus võib aidata luua lojaalse kasutajaskonna ja suurendada müüki. Negatiivne kasutajakogemus võib aga põhjustada kasutajate kaotust ja halvendada veebilehe mainet.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on tänapäeva digitaalses maailmas ülioluline ja sellestki tuleb selle nädala blogipostitus.

Üks näide edukast tarkvara arendus- ja ärimudelist on Agile arendus- ja Lean Startup ärimudel. Nende kahe mudeli kombinatsiooni kasutatakse paljudes tarkvaraarendusprojektides ja on aidanud paljudel ettevõtetel oma ideid kiiremini turule tuua ning vähendada riske ja kulutusi. Üks edukas näide Agile arendus- ja Lean Startup ärimudeli kasutamisest on Dropboxi edulugu. 

Natuke Dropboxist

Dropbox on pilveteenuste pakkuja, mis võimaldab kasutajatel oma faile ja dokumente pilves hoida ja neile juurde pääseda igast seadmest. Ettevõtte asutasid Drew Houston ja Arash Ferdowsi 2007. aastal ning täna on Dropboxil üle 600 miljoni kasutaja üle maailma. Dropboxi edu võti seisneb nende tarkvara arendus- ja ärimudelis. Ettevõte kasutas Agile arendusmeetodit, mis võimaldas neil kiiresti prototüüpe luua ja nendega kasutajate tagasisidet saada. Samuti kasutas Dropbox Lean Startup ärimudelit, mille kohaselt testiti ideid ja hinnati nende elujõulisust võimalikult väikeste kulutustega enne suurema investeeringu tegemist. 

Dropboxi loojad alustasid oma äriidee testimist sellega, et panid üles ühe video, milles demonstreerisid oma ideed, ja jagasid selle oma sõpradele. Video levis kiiresti ja tulemusena registreerisid üle 75 000 inimese end Dropboxi kasutajaks, ilma et ettevõte oleks kulutanud ühegi reklaami peale sentigi. Seejärel investeerisid nad oma esimesed rahalised vahendid selle idee edasiarendamiseks, et pakkuda kvaliteetset teenust, mida inimesed vajavad. 

Dropboxi edulugu on inspireeriv näide, kuidas Agile arendus- ja Lean Startup ärimudelit edukalt kasutades saab luua populaarse ja kasumliku tarkvaratootega ettevõtte, isegi kui idee alguses võib tunduda väga riskantne ja kahtlane. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on väga oluline igasuguse tarkvaraarendusprojekti edukaks elluviimiseks. Kui kasutada Agile arendusmeetodit ja Lean Startup ärimudelit, on võimalik oma ideid kiiresti testida ja valida parim suund ettevõtte kasvatamiseks, minimeerides samal ajal riske ja kulutusi.

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" on mõtlemapanev ja innustav lugemine, mis ennustas vaba tarkvara liikumise tulevikku ja võimalikke muutusi autoriõiguses. 

Artiklis väidab Moglen, et vaba tarkvara liikumine muudab fundamentaalselt autoriõiguse rolli tehnoloogia ajaloos. Ta ennustab, et kui vaba tarkvara liikumine jätkub, kaob autoriõiguse traditsiooniline roll tehnoloogia valitsejana. 

Moglen kirjeldab, kuidas vaba tarkvara loomine on võimalik ainult tänu autoriõiguse alusel lubatud ühiskondlikule jaotamisele. Ta väidab, et kui vaba tarkvara liikumine jõuab oma loomuliku kulminatsioonini, siis kaob ka autoriõigus ja tekib uus kultuur, kus intellektuaalne omand ei ole enam üksikisiku või ettevõtte pärusmaa. 

Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine tohutult kasvanud ja mõjutanud tehnoloogia arengut suurel määral. Paljud suured ettevõtted, sealhulgas Google, Facebook ja Microsoft, kasutavad vaba tarkvara projekte oma toodete arendamisel. Samuti on vaba tarkvara muutunud üha populaarsemaks tavaliste inimeste seas, kes kasutavad näiteks Linuxi operatsioonisüsteemi, Apache veebiserverit ja paljusid teisi vaba tarkvara projekte. 

Kuigi autoriõigus ise ei ole kuhugi kadunud ja paljud riigid on tegelikult karmistanud autoriõigusseadusi, on Mogleni ennustused osaliselt täppi läinud. Vaba tarkvara liikumine on küll mõjutanud autoriõiguse rolli tehnoloogia valitsejana, kuid autoriõigus on endiselt oluline ja kaitstud õigus. Tegelikkuses on vaba tarkvara liikumine olnud pigem autoriõiguse alternatiiviks kui selle hävitamiseks. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Eben Mogleni artikkel oli oma ajastule ette rutates ning julgustas inimesi mõtlema suurelt ja avatult tarkvara tulevikule. Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine muutunud oluliseks ja positiivseks jõuks tehnoloogia arengus, kuid autoriõigus on siiski jäänud oluliseks ja kaitstud õiguseks.

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Mõtleme hetkeks IT-maailmast ja selle juhtidest...

Kui rääkida juhtimisstiilidest, siis IT-juhtide hulgas võib täheldada erinevaid lähenemisviise. Ühe lähenemisena võime kasutada Golemani juhtimisstiili raamistikku, mis jagab juhid nelja kategooriasse: 

• juht
• suhtleja
• treener
• demokraat

Vaatame kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe vastavalt sellele raamistikule. 

• Juht: Mark Zuckerberg (Facebook) 

Mark Zuckerberg on tuntud IT-juht, kes esindab juhi tüüpi juhtimisstiili. Ta on tugev liider, kes võtab vastutuse otsuste langetamisel ja ootab alluvatelt jõulist täitmist. Zuckerberg on tuntud oma visioonikuse poolest ning ta on juhtinud Facebooki kiiret kasvu ja laienemist üle kogu maailma. Ta on võtnud olulisi otsuseid, nagu näiteks Instagrami ja WhatsAppi omandamine, mis on aidanud Facebookil laieneda ja konkurentsis püsida. Ta on teinud mitmeid julgeid otsuseid, ilma suurema konsensuse või kaasamiseta. 

• Treener: Satya Nadella (Microsoft) 

Satya Nadella on Microsofti tegevjuht, kes esindab treeneri tüüpi juhtimisstiili. Nadella on tuntud oma kaasava ja toetava juhtimisstiili poolest. Ta on pühendunud meeskonnatööle ja koostööle ning julgustab oma meeskonda ideid jagama ja kaasatust suurendama. Ta on panustanud töökultuuri parandamisse Microsoftis, toetades innovatsiooni, mitmekesisust ja kaasatust. Ta on tuntud ka oma empaatia ja kuulamisoskuste poolest, mis aitavad tal suhelda erinevate huvigruppidega ja saavutada meeskonna ühtsustunnet. 

Need kaks näidet illustreerivad erinevaid juhtimisstiile IT-juhtide seas. Samas tuleb märkida, et juhtimisstiilid võivad olla erinevad sõltuvalt olukorrast ja kontekstist ning edukas juhtimine nõuab tihti mitmekülgset lähenemist erinevatele olukordadele ja inimestele. On oluline mõista, et erinevad juhtimisstiilid võivad olla edukad erinevates olukordades ja organisatsioonides ning valik sõltub sageli organisatsiooni kultuurist, eesmärkidest ja väärtustest. Oluline on leida sobiv juhtimisstiil vastavalt konkreetsele olukorrale, et saavutada edu ja tõhusus organisatsioonis.