E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Esimese nädala jooksul sai loetud noppeid IT ajaloost. Kunagi kui õppisin Informaatikat balakauruseõppes aastal 2017 läbisin ainet "Sissejuhatud infotehnoloogiasse" ja siis tol ajal see oligi minu esimene kokkupuude IT võimsa kuid veel päris lühikese ajalooga.

Lugedes pakud artukkli ma nagu sattusin tagasi sinna, kus esimest korda kuulsin sellistest asjadest ja terminidest nagu: artimomeeter, differentsiaalmasin, esimesed arvutid (ENIAC, ABC, Colossus, ...), arvutite areng läbi aegade, arvutihiire ja klaviatuuri patenteerimine, programmeerimiskeelte leitumine ja arendamine ja palju palju muud. Selleks, et kuidagi paremini struktureerida mõtteid, otsustasin samuti nagu artikkli puhul - jagada antud blogi mitmeks plokkiks kus igaühes saan rääkida, miks minu arvates antud ajastu oli tähtis. Seekord ma keskundub päris algusele, sest kaasaaegne (kui nii tohib ütlema IT ajaloo puhul) IT ajalugu on paljudele tuttav.

Alguses...

1500-1930 aastatel ei olnud IT ala veel olemas nagu me seda täna tundme. Selles ajavahemikus toimusid aga olulised tehnoloogilised ja matemaatilised edusammud, mis võimaldasid hiljem IT arengut ja arenguid. Näiteks aastal 1500 Leonardo da Vinci ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, 1640 aastal ehitas Blaise Pascal "aritmeetilise masina" ja aastal 1800 leiutas Jacquard programmeeritava tööstussüsteemi . Vaatamata selllele, et programeerimiskeeli ega midagi sarnast ei olnud veel selle perioodi jooksul arendatud, see periood oli väga oluline IT ajaloo arengus, sest see andis aluse uute tehnoloogiate ja ideede tekkeks.

Esimene arvuti

Seda perioodi iseloomustab erinevate arvutite ja nende autorite võistlevat väidet esimese tänapäevase arvuti tiitli kohta. Neljast mainitud arvutist on ENIAC tuntum ja levinum variant kui esimene tänapäevane arvuti, kuigi olemas on ka teisi arvamusi ja väiteid. Arvuti ABC ehitas Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja ta võitis ka selle kohta USA kohtus väite, et ta oli esimene digitaalne elektronarvuti looja. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend ja ei ole kõikide tehnikaajaloolaste arvates täielik arvuti. Konrad Zuse loomis Z1 ja Z3 aastatel 1936-1941 Saksamaal ja paljud uurijad peavad teda esimese tänapäevase arvuti loojaks.

Kiviaeg

Kiviaeg kirjeldab IT ajalugu aastatel 1944-1969. 1944 valmis esimene arvuti EDVAC, millel oli salvestatud programm ja mis kasutas kahendsüsteemi. 1945/1947 hakati kasutama väljendit "bug". 1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti, samal aastal patenteeriti esimene transistori. 1950 valmis esimene Venemaa arvuti MESM. 1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid ja 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O. 1958 töötati välja esimene integraalskeem. 1963 patenteeriti arvutihiir. 1964 loodi BASIC keel ja ehitati esimene miniarvuti PDP-8. 1966 töötati IBM-is välja esimene ketassalvesti ja 1967 esimene flopiketas. 1968 esitles Douglas Engelbart klaviatuuri, hiire ja ekraani kasutajaliidest ning Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli. 1969 toimus mitmeid olulisi sündmusi, sealhulgas esimese pakettsidevõrgu loomine, Unixi väljatöötamine ja laserprinteri üldiste tööpõhimõtete esitlus.

Nagu näha üleval toodud timeDate'idest tegemist oli ikka väga rikka ajastuga, sest siis tekkisid esimesed arvutid ja arvuti süsteemid said tegelikuks ning toimusid olulised tehnoloogilised uuendused, mis aitasid kaasa arvutite arengule ja muutsid nende kasutamise lihtsamaks.

Pronksiaeg

Pronksiajal toimusid arvutite ja arvutitööstuse algusaegadel olulised arengud: Intel esitles esimese 8-bitise mikroprotsessori, Atari tootsid esimene kommertsvideomäng, William H. Gates III ja Paul Allen lõid esimese firma, Gary Kildall kirjutas operatsioonisüsteemi, Bob Metcalfe töötas välja Etherneti, IBM esitles kõvakettaseade, 8-bitised mikroprotsessorid 8080 ja 6800, C-programmeerimiskeel valmis, Microsoft alustas BASIC-keele litsentseerimist, Apple'i asutati, Wang tõi turule tekstiprotsessori, Intel esitles 4,77 MHz protsessorit, turule tuli VisiCalc, IBM 3800 laserprinter, 16-bitine mikroprotsessor 68000. Microsoft töötas välja XENIX OS-i, aga hiljem ostis SCP DOS-i (MS-DOS).

Sellest perioodist tundub, et teadus hakkas vaikselt migreerima äri ja kasumi saamise suunas.