E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

Eetika on filosoofia haru, mis uurib moraali, väärtusi ja kohustusi. Tehnoloogia on aga teaduse ja tehnika rakendamine, et luua uusi lahendusi ja parandada olemasolevaid. Kuna tehnoloogia on loodud inimeste poolt, siis on see sageli ka seotud eetikaga. Siiski on keeruline öelda, kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, kuna see sõltub kontekstist ja sellest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse.

Üks näide, kuidas tehnoloogia võib olla iseenesest eetiline, on meditsiinitehnoloogia. Näiteks, kui arstid kasutavad ravimite väljatöötamisel ja patsientide ravimisel uusimat tehnoloogiat, siis on see positiivne ja aitab kaasa inimeste tervisele. Meditsiinitehnoloogia on suurendanud haiguste ennetamise võimalusi, parandanud diagnostikat ja ravi, aidanud kaasa elukvaliteedi tõstmisele ning tõstnud eluea pikkust. Kuna meditsiinitehnoloogia eesmärk on aidata kaasa inimeste tervisele, siis võib öelda, et see on iseenesest eetiline.

Teisest küljest võib tehnoloogia olla ka ebaeetiline, kui seda kasutatakse halvasti. Näiteks, kui tehnoloogiat kasutatakse sõjalistel eesmärkidel, võib see kahjustada inimeste elusid ja tervist. Teine näide on tehisintellekt, mis võib olla diskrimineeriv, kui seda ei arendata eetiliselt ja vastutustundlikult. Tehisintellekt võib kinnistada eelarvamusi ja ebaõiglusi, kui algoritmid on kallutatud inimeste tehtud otsuste või statistika tõttu. Kui tehnoloogiat kasutatakse halvasti või vastutustundetult, võib see kaasa tuua palju kahju ja põhjustada eetilisi probleeme.

Samuti on oluline märkida, et tehnoloogia ei ole iseenesest moraalne või eetiline, vaid see on lihtsalt vahend, mida inimesed kasutavad. Tehnoloogia arendajad ja kasutajad vastutavad selle eest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse ja millised on selle tagajärjed. Seega on oluline, et tehnoloogiat arendataks ja kasutataks vastutustundlikult ning arvestataks selle mõju inimestele ja ühiskonnale.

Üks viis tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on kaaluda, kuidas tehnoloogia võib mõjutada ühiskonda, keskkonda ja inimesi. Näiteks, kui tehnoloogiat kasutatakse tööstuses, tuleb kaaluda, kuidas see mõjutab keskkonda ja millised on selle tagajärjed. Sotsiaalsete võrgustike puhul tuleks arvestada, kuidas see mõjutab inimeste vaimset tervist, privaatsust ja inimestevahelisi suhteid.

Teine oluline samm tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on kujundada välja vastutustundliku tehnoloogia arendamise ja kasutamise eetilised raamistikud. Näiteks, ettevõtted peaksid looma eetilisi juhiseid, mida järgitakse toote või teenuse arendamisel ja turundamisel. Regulaatoritel tuleks kaaluda eetilisi kaalutlusi seaduste väljatöötamisel ja jõustamisel. Samuti on oluline, et tarbijad oleksid teadlikud tehnoloogia eetilistest tagajärgedest ning teaksid, kuidas kasutada tehnoloogiat vastutustundlikult.

Viimane oluline samm tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on koolitada inimesi tehnoloogia eetilise kasutamise osas. Tehnoloogia arendajad ja kasutajad peaksid olema kursis erinevate eetiliste kaalutlustega ning teadlikud, kuidas tehnoloogiat arendada ja kasutada vastutustundlikult. Lisaks peaksid inimesed õppima, kuidas kaitsta oma privaatsust ja andmeid, kuidas ära tunda võltsuudiseid ning kuidas käsitleda tehnoloogia poolt tekitatud sõltuvust.

Kokkuvõttes on tehnoloogia kiire areng ja kasutamine toonud kaasa palju eetilisi probleeme. Kuna tehnoloogia on väga laialdaselt kasutusel, on oluline, et selle kasutamine oleks vastutustundlik ja eetiline. See nõuab tehnoloogia arendajatelt, kasutajatelt ja regulaatoritelt koostööd eetiliste raamistike väljatöötamiseks ja järgimiseks. Tehnoloogia võib olla väärtuslik tööriist, kuid me peame tagama, et selle kasutamine toimuks vastutustundlikult ja arvestades ühiskonna vajadusi ning väärtusi.

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Küberkuritegevus on muutunud tänapäeval üheks suuremaks ohtudeks nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele ja riikidele. IT-turvalisuse tagamine on muutunud hädavajalikuks, et kaitsta digitaalset infrastruktuuri ja vältida andmekaotusi ning rünnakuid. Üks suurimaid IT-turvariske on küberrünnakud, mis võivad põhjustada ulatuslikke kahjusid.

Küberrünnakud on tehnoloogia ajastu probleem, mida tuleb lahendada tehnoloogia abil. Kuid tehnoloogia ise ei ole piisav, et kaitsta meie digitaalset infrastruktuuri. Selleks on vaja ka koolitada inimesi ja kehtestada tõhusad turvareeglid. Kevin Mitnick, endine häkker, tuntud ka kui "Maailma kõige kuulsam häkker", on välja töötanud lahenduse küberturvalisuse tagamiseks, mida nimetatakse Mitnicki valemiks.

Mitnicki valemi kolm komponenti on:

• tehnoloogia
• koolitus
• reeglid

Tehnoloogia hõlmab kõiki turvatarkvarasid, -seadmeid ja -teenuseid, mis on vajalikud küberrünnakute ärahoidmiseks ja kaitseks. Koolitus hõlmab koolitust inimestele, kes kasutavad tehnoloogiat, et nad saaksid aru, kuidas küberrünnakud toimivad ja kuidas neid ära hoida. Reeglid hõlmavad organisatsioonide ja ettevõtete poolt kehtestatud protokolle ja poliitikaid, mis reguleerivad tehnoloogia kasutamist.

Tehnoloogia areng on viinud paljude uute turvatarkvarade ja -teenuste väljatöötamiseni, mis võimaldavad ennetada küberrünnakuid ja nende tagajärgi. Üks olulisemaid tööriistu on tulemüür, mis võimaldab blokeerida ja piirata juurdepääsu võrku. Samuti on olemas turvaprogrammid, mis jälgivad ja avastavad ebatavalist liiklust võrgus. Need tööriistad on väga olulised, kuid need üksi ei suuda tagada täielikku kaitset.

Koolitus on üks olulisemaid komponente Mitnicki valemis. Inimeste teadlikkus ja koolitus on hädavajalikud, et vältida paljusid küberrünnakuid. Inimeste teadlikkus võib olla eriti kasulik, et tuvastada pettuseid ja hoida ära sotsiaalinseneride rünnakuid. Inimesed peavad olema teadlikud ohtudest ja näpunäidetest, mida ründajad kasutavad, näiteks kalapüük (phishing), rämpspost (spam) ja pahavara (malware). Koolitusega tuleks alustada juba ettevõtte või organisatsiooni töötajate värbamisel, et tagada turvaline töökeskkond ja anda töötajatele vajalikud teadmised ja oskused.

Reeglite ja poliitikate kehtestamine on Mitnicki valemis kolmas oluline komponent. Organisatsioonidel ja ettevõtetel peaks olema kindlad poliitikad, mis kehtestavad turvanõuded ja reguleerivad tehnoloogia kasutamist. Reeglid peaksid hõlmama erinevaid aspekte, sealhulgas tugevaid paroole, andmete varundamist ja värskendamist ning privaatsuse kaitset. Regulaarne järelvalve ja hindamine peaksid tagama, et poliitikad oleksid tõhusad ja et need vastaksid pidevalt muutuvatele turvariskidele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Mitnicki valemi kolm komponenti on tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Turvatööriistade kasutamine on oluline, kuid koolitus ja reeglite kehtestamine on sama olulised. Inimese teadlikkus ja teadmised on esmatähtsad, et tagada tõhus kaitse küberrünnakute vastu. Ettevõtted ja organisatsioonid peaksid töötajaid regulaarselt koolitama ja kehtestama turvanõuded, et kaitsta oma digitaalset infrastruktuuri. Küberrünnakute vastu tõhusalt võitlemiseks tuleb rakendada kõiki kolme Mitnicki valemi komponenti.

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Täna oma blogis käsitlelen IT-tugilahenduste rakendamist Eestis ning sellele seotud teemasid. 

IT-tugilahendused on abivahendid, mis võimaldavad inimestel, kellel on erivajadused, paremini osaleda erinevates tegevustes, sealhulgas:

• tööl
• õppimisel
• igapäevaelus. 

IT-tugilahenduste valdkond hõlmab mitmeid erinevaid lahendusi, nagu näiteks ekraanilugejad, brauserite lisad, teksti- ja kõnesüntees, suurendusklaasid, puuteekraanid, ratastoolidega juhitavad hiired, hääljuhtimine ja palju muud. 

Kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? 

Selle valdkonna otsustajateks võivad olla nii ettevõtted, asutused kui ka riik. IT-tugilahenduste kasutamine ei peaks olema pelgalt IT lahendus, vaid see peaks olema tihedalt seotud ka kasutaja konkreetse vajadusega. Oluline on mõista, et IT-tugilahendused on abivahendid, mis aitavad kaasa võrdsele ligipääsule informatsioonile ja võimalustele, seega tuleb kasutajakeskne lähenemine igati kasuks. 

Vajalik on ka korralik valdkonnaga kursis olev IT-spetsialist, kes suudaks sobitada kasutaja vajadused tehniliste lahendustega. Lisaks peaks IT-tugilahenduste rakendamist kaasama ka erivajadustega inimesed ning tagama, et IT-tugilahendused on lihtsasti kasutatavad ja töökindlad. 

Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit? 

Kui vaadata IT-tugilahendusi kui tehnoloogilist lahendust, siis võib neid vaadelda pigem kui tavalisi töövahendeid nagu näiteks klaviatuure, hiiri ja monitore. Samas on IT-tugilahendused spetsiaalselt loodud inimestele, kellel on erivajadused ning nende käsitlemine abivahendina aitab rõhutada nende tähtsust ja vajalikkust. 

Arvestades, et erivajadustega inimestel on sageli raskusi töö leidmisega ja tööl püsimisega, on oluline mõista, et IT-tugilahendused on suureks abiks nende tööellu integreerumisel ja toimetulekul. Seega peaks IT-tugilahenduste kasutamine olema erivajadustega inimese abivahend :) 

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle nädala teemaks on "Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus" ja selleks tulebki selle nädala postitus.

Veebilehe kasutatavus on laialdaselt arutatud teema veebiarendajate ja disainerite seas. 

Üks peamisi eesmärke on tagada kasutajatele mugav ja lihtne kasutajaliides, mis võimaldab neil veebis kergesti navigeerida ning leida vajalikku teavet. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid ja kriteeriume, mida saab rakendada veebilehtede arendamisel. 

Üks kõige levinumaid meetodeid veebilehe kasutatavuse tagamiseks on Jakob Nielseni poolt välja töötatud kasutatavuse komponendid, mis hõlmavad erinevaid aspekte, nagu näiteks:

• kasutajaliidese disain
• navigeerimine
• lehe laadimiskiirus 
• sisu kättesaadavus. 

Kõik need elemendid mõjutavad otseselt kasutajakogemust ja seega ka veebilehe edukust. 

Positiivne näide Google'i otsingumootorist rõhutab lihtsa ja selge kasutajaliidese tähtsust. Google'i otsingumootor on disainitud selliselt, et kasutajad saavad kiiresti leida otsitava teabe. Otsingutulemused on kergesti loetavad, lingid on selgelt eristatavad ja veebilehe laadimiskiirus on kiire. Samuti on Google'i otsingumootor optimeeritud erinevatele seadmetele, et kasutajad saaksid seda kasutada nii arvutis kui ka nutitelefonis. 

Negatiivne näide British Airways'i veebilehest rõhutab aga, kuidas keeruline ja raskesti navigeeritav veebileht võib põhjustada kasutajate rahulolematust ja vähendada veebilehe efektiivsust. British Airways'i veebileht on disainitud nii, et kasutajad peavad mitmeid samme läbima, et broneerida lendu või vaadata oma lendude infot. Veebileht ei ole ka piisavalt selge, kuna kasutajad ei pruugi leida vajalikku teavet, näiteks pagasireeglite kohta. Veebilehe disain ei ole ka optimeeritud erinevatele seadmetele, mis võib põhjustada aeglase laadimiskiiruse. 

Lisaks Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidele on olemas ka teisi kasutatavuse kriteeriume, mida saab kasutada veebilehtede hindamisel. Näiteks on oluline, et veebileht oleks kergesti leitav otsingumootorites ja et veebileht oleks turvaline, kuna turvalisus on kasutajate jaoks ülioluline. Samuti on tähtis, et veebileht oleks kättesaadav ka inimestele, kes kasutavad abivahendeid, nagu ekraanilugerid või hiire asendajad. 

Lõppkokkuvõttes on kasutatavus veebilehe edukuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Positiivne kasutajakogemus võib aidata luua lojaalse kasutajaskonna ja suurendada müüki. Negatiivne kasutajakogemus võib aga põhjustada kasutajate kaotust ja halvendada veebilehe mainet.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on tänapäeva digitaalses maailmas ülioluline ja sellestki tuleb selle nädala blogipostitus.

Üks näide edukast tarkvara arendus- ja ärimudelist on Agile arendus- ja Lean Startup ärimudel. Nende kahe mudeli kombinatsiooni kasutatakse paljudes tarkvaraarendusprojektides ja on aidanud paljudel ettevõtetel oma ideid kiiremini turule tuua ning vähendada riske ja kulutusi. Üks edukas näide Agile arendus- ja Lean Startup ärimudeli kasutamisest on Dropboxi edulugu. 

Natuke Dropboxist

Dropbox on pilveteenuste pakkuja, mis võimaldab kasutajatel oma faile ja dokumente pilves hoida ja neile juurde pääseda igast seadmest. Ettevõtte asutasid Drew Houston ja Arash Ferdowsi 2007. aastal ning täna on Dropboxil üle 600 miljoni kasutaja üle maailma. Dropboxi edu võti seisneb nende tarkvara arendus- ja ärimudelis. Ettevõte kasutas Agile arendusmeetodit, mis võimaldas neil kiiresti prototüüpe luua ja nendega kasutajate tagasisidet saada. Samuti kasutas Dropbox Lean Startup ärimudelit, mille kohaselt testiti ideid ja hinnati nende elujõulisust võimalikult väikeste kulutustega enne suurema investeeringu tegemist. 

Dropboxi loojad alustasid oma äriidee testimist sellega, et panid üles ühe video, milles demonstreerisid oma ideed, ja jagasid selle oma sõpradele. Video levis kiiresti ja tulemusena registreerisid üle 75 000 inimese end Dropboxi kasutajaks, ilma et ettevõte oleks kulutanud ühegi reklaami peale sentigi. Seejärel investeerisid nad oma esimesed rahalised vahendid selle idee edasiarendamiseks, et pakkuda kvaliteetset teenust, mida inimesed vajavad. 

Dropboxi edulugu on inspireeriv näide, kuidas Agile arendus- ja Lean Startup ärimudelit edukalt kasutades saab luua populaarse ja kasumliku tarkvaratootega ettevõtte, isegi kui idee alguses võib tunduda väga riskantne ja kahtlane. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on väga oluline igasuguse tarkvaraarendusprojekti edukaks elluviimiseks. Kui kasutada Agile arendusmeetodit ja Lean Startup ärimudelit, on võimalik oma ideid kiiresti testida ja valida parim suund ettevõtte kasvatamiseks, minimeerides samal ajal riske ja kulutusi.

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" on mõtlemapanev ja innustav lugemine, mis ennustas vaba tarkvara liikumise tulevikku ja võimalikke muutusi autoriõiguses. 

Artiklis väidab Moglen, et vaba tarkvara liikumine muudab fundamentaalselt autoriõiguse rolli tehnoloogia ajaloos. Ta ennustab, et kui vaba tarkvara liikumine jätkub, kaob autoriõiguse traditsiooniline roll tehnoloogia valitsejana. 

Moglen kirjeldab, kuidas vaba tarkvara loomine on võimalik ainult tänu autoriõiguse alusel lubatud ühiskondlikule jaotamisele. Ta väidab, et kui vaba tarkvara liikumine jõuab oma loomuliku kulminatsioonini, siis kaob ka autoriõigus ja tekib uus kultuur, kus intellektuaalne omand ei ole enam üksikisiku või ettevõtte pärusmaa. 

Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine tohutult kasvanud ja mõjutanud tehnoloogia arengut suurel määral. Paljud suured ettevõtted, sealhulgas Google, Facebook ja Microsoft, kasutavad vaba tarkvara projekte oma toodete arendamisel. Samuti on vaba tarkvara muutunud üha populaarsemaks tavaliste inimeste seas, kes kasutavad näiteks Linuxi operatsioonisüsteemi, Apache veebiserverit ja paljusid teisi vaba tarkvara projekte. 

Kuigi autoriõigus ise ei ole kuhugi kadunud ja paljud riigid on tegelikult karmistanud autoriõigusseadusi, on Mogleni ennustused osaliselt täppi läinud. Vaba tarkvara liikumine on küll mõjutanud autoriõiguse rolli tehnoloogia valitsejana, kuid autoriõigus on endiselt oluline ja kaitstud õigus. Tegelikkuses on vaba tarkvara liikumine olnud pigem autoriõiguse alternatiiviks kui selle hävitamiseks. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Eben Mogleni artikkel oli oma ajastule ette rutates ning julgustas inimesi mõtlema suurelt ja avatult tarkvara tulevikule. Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine muutunud oluliseks ja positiivseks jõuks tehnoloogia arengus, kuid autoriõigus on siiski jäänud oluliseks ja kaitstud õiguseks.

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Mõtleme hetkeks IT-maailmast ja selle juhtidest...

Kui rääkida juhtimisstiilidest, siis IT-juhtide hulgas võib täheldada erinevaid lähenemisviise. Ühe lähenemisena võime kasutada Golemani juhtimisstiili raamistikku, mis jagab juhid nelja kategooriasse: 

• juht
• suhtleja
• treener
• demokraat

Vaatame kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe vastavalt sellele raamistikule. 

• Juht: Mark Zuckerberg (Facebook) 

Mark Zuckerberg on tuntud IT-juht, kes esindab juhi tüüpi juhtimisstiili. Ta on tugev liider, kes võtab vastutuse otsuste langetamisel ja ootab alluvatelt jõulist täitmist. Zuckerberg on tuntud oma visioonikuse poolest ning ta on juhtinud Facebooki kiiret kasvu ja laienemist üle kogu maailma. Ta on võtnud olulisi otsuseid, nagu näiteks Instagrami ja WhatsAppi omandamine, mis on aidanud Facebookil laieneda ja konkurentsis püsida. Ta on teinud mitmeid julgeid otsuseid, ilma suurema konsensuse või kaasamiseta. 

• Treener: Satya Nadella (Microsoft) 

Satya Nadella on Microsofti tegevjuht, kes esindab treeneri tüüpi juhtimisstiili. Nadella on tuntud oma kaasava ja toetava juhtimisstiili poolest. Ta on pühendunud meeskonnatööle ja koostööle ning julgustab oma meeskonda ideid jagama ja kaasatust suurendama. Ta on panustanud töökultuuri parandamisse Microsoftis, toetades innovatsiooni, mitmekesisust ja kaasatust. Ta on tuntud ka oma empaatia ja kuulamisoskuste poolest, mis aitavad tal suhelda erinevate huvigruppidega ja saavutada meeskonna ühtsustunnet. 

Need kaks näidet illustreerivad erinevaid juhtimisstiile IT-juhtide seas. Samas tuleb märkida, et juhtimisstiilid võivad olla erinevad sõltuvalt olukorrast ja kontekstist ning edukas juhtimine nõuab tihti mitmekülgset lähenemist erinevatele olukordadele ja inimestele. On oluline mõista, et erinevad juhtimisstiilid võivad olla edukad erinevates olukordades ja organisatsioonides ning valik sõltub sageli organisatsiooni kultuurist, eesmärkidest ja väärtustest. Oluline on leida sobiv juhtimisstiil vastavalt konkreetsele olukorrale, et saavutada edu ja tõhusus organisatsioonis.

E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Selle nädala teemaks on: IT prof...

Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialase kutsetunnistus (MS või Cisco sertifikaadid) on kõik erinevad haridustasemed, millel on erinev roll IT-tööturul. 

Klassikaline kõrgkoolidiplom annab laiapõhjalise hariduse, mis hõlmab paljusid erinevaid teemasid IT-st ärijuhtimiseni. See võib olla kasulik inimestele, kes soovivad laiahaardelist karjääri IT-valdkonnas või tippjuhtimises. Klassikaline kõrgkoolidiplom võib olla ka vajalik eeldus teatud kõrgematele IT-töökohtadele, näiteks tarkvaraarenduse või IT-juhtimise positsioonidele.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomid keskenduvad tavaliselt spetsiifilistele praktilistele oskustele, nagu võrguhaldus, andmebaaside haldamine või tarkvaraarendus. Need diplomid on kasulikud inimestele, kes soovivad spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale ja leida tööd selles valdkonnas. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom võib olla kasulik ka inimestele, kes soovivad töötada vähemalt keskmise tasu eest IT-valdkonnas, kuid ei pruugi soovida juhtimis- või juhtimispositsiooni. 

Erialased kutsetunnistused, nagu MS või Cisco sertifikaadid, keskenduvad tavaliselt kindlatele oskustele või tehnoloogiatele ning on mõeldud spetsialistidele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi täiendada. Need sertifikaadid võivad olla kasulikud inimestele, kes soovivad spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale, näiteks võrguhaldusele või andmebaaside haldamisele. Erialased kutsetunnistused võivad olla kasulikud ka inimestele, kes soovivad oma karjääri IT-valdkonnas edasi arendada ja edendada, või kes soovivad saada konkurentsieeliseid tööturul. 

Üldiselt minu arvates on õige valida klassikaline kõrgkoolidiplom, kui mõni soovib laiapõhjalist karjääri IT-valdkonnas või tippjuhtimises. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom või erialane kutsetunnistus on sobivad, kui soovid spetsialiseeruda konkreetsele IT-valdkonnale või arendada oma teadmisi ja oskusi selles valdkonnas.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Selle nädala blogipostituse teemaks on arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus.

Litsentsid on õigusdokumendid, mis määravad kindlaks, millised õigused ja piirangud kehtivad teatud tarkvara kasutamisel, levitamisel ja muutmisel. 

Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: 

• ärivaraline litsents (EULA)
• GNU GPL
• BSD litsents

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) 

EULA on tavaline litsents, mida kasutavad paljud tarkvaraarendajad. Selle litsentsi all töötatud tarkvara lähtekood on suletud, mida tähendab, et seda ei saa vaadata ega muuta. EULA annab tarkvara arendajale suure kontrolli ja autoriõigused tarkvara kasutamise, kopeerimise ja levitamise suhtes. 

Eelised: 

• Intellektuaalomandi õiguste kaitse: EULA litsents tagab, et tarkvara looja saab oma intellektuaalomandi õigusi kaitsta ja säilitada. 
• Turvalisus: EULA litsents võib aidata tarkvara arendajatel kontrollida tarkvara kasutamist ja tagada selle turvalisuse. 
• Kohandamine: EULA litsents võib lubada tarkvara arendajatel lubada oma tarkvara kohandamist ja muutmist, kui kasutaja nõustub tingimustega.

Puudused: 

• EULA litsentsiga kaetud tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks on vaja nõustuda litsentsi tingimustega, mis võivad olla piirangud tarkvara kasutamisel. 
• Tarkvara kättesaadavuse piiramine: EULA litsents võib piirata tarkvara kättesaadavust, kuna see ei võimalda tarkvara jagamist või edasimüüki ilma litsentsi omaniku nõusolekuta.
• Piiratud koostöö: EULA litsents võib piirata tarkvara arendamise koostööd, kuna litsentsi tingimused võivad tähendada, et tarkvara muutmiseks on vaja litsentsi omaniku nõusolekut.

Millal eelistada: 

EULA litsentsi võib eelistada olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad kaitsta oma intellektuaalomandi õigusi ja kontrollida tarkvara kasutamist ning levitamist. Samuti võib EULA litsents olla kasulik, kui tarkvara on spetsiaalselt loodud ärilistel eesmärkidel ja arendajad soovivad takistada tarkvara edasimüüki või kopeerimist ilma nende nõusolekuta. EULA litsentsi võib eelistada ka olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad tagada tarkvara turvalisuse või kui tarkvara sisaldab kaubanduslikult konfidentsiaalset teavet.

GNU GPL (tugev copyleft)

GNU GPL on vaba tarkvara litsents, mille eesmärk on tagada, et tarkvara jääb alati vabaks ja kõigile kättesaadavaks. GPL nõuab, et tarkvara lähtekood oleks kättesaadav kõigile, kes seda soovivad, ning et igaüks võib muuta ja levitada tarkvara tingimusel, et tema muudatused on ka avalikustatud. See on tugev copyleft litsents, mis tagab, et kõik, kes kasutavad GPL-litsentseeritud tarkvara, peavad seda hoidma vaba ja samasuguse litsentsi all. 

Eelised: 

• Vabavaraliste projektide kaitsmine: GPL tagab, et tarkvara jääb vabavaraliseks ja et seda saab alati kasutada, kohandada ja levitada vastavalt vabavaralise tarkvara põhimõtetele. 
• Kogukonna kaasamine: GPL tingimused nõuavad, et kõik muudatused ja täiendused tarkvarale oleksid kättesaadavad kogukonnale, et nad saaksid neid kasutada ja edasi arendada. 
• Täienduste tagastamine algallikale: Kui keegi teeb GPL-iga kaetud tarkvarale täiendusi ja levitab neid, peab ta need täiendused tagasi saatma algallikale ja levitama neid ka GPL tingimustega.

Puudused: 

• Range kohustus: GPL litsentsiga kaetud tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks on vaja järgida GPL litsentsi tingimusi, mis võivad olla teistest litsentsidest rangemad. 
• Ärikasutuse takistamine: GPL litsents võib takistada tarkvara kasutamist ärikasumite teenimiseks, kuna see nõuab, et ka edasimüük oleks GPL tingimustega kaetud. 
• Piiratud turuosa: Kuna GPL litsentsiga tarkvara allikakood peab olema kättesaadav kõigile, võib see piirata arendajate huvi, kes soovivad oma tarkvara koodi kaitsta.

Millal eelistada: 

GNU GPL litsentsi võib eelistada olukordades, kus projekt vajab tugevat kogukonna kaasamist ja kaitset vabavaralise tarkvara põhimõtetele. Samuti võib GPL litsentsi eelistada siis, kui soovitakse vältida, et tarkvara muudetakse suletud lähtekoodiga ja sellest saab ärikasumite teenimise objekt. Samuti võib GPL litsents olla kasulik, kui soovitakse luua tarkvara, mis on koostatud vabavaraliste komponentidega.

BSD litsents (ilma copyleftita)

BSD litsents on permissiivne vabavaraline litsents, mis annab kasutajatele suure vabaduse tarkvara kasutamisel, levitamisel ja modifitseerimisel. BSD litsentsiga tarkvara võib kasutada nii kommerts- kui ka mittetulunduslikel eesmärkidel. 

Eelised: 

• Vabadus: BSD litsents annab kasutajatele suure vabaduse tarkvara kasutamisel, levitamisel ja modifitseerimisel. 
• Piiranguteta kasutus: BSD litsentsiga tarkvara kasutamisel pole peaaegu ühtegi piirangut, nii et seda võib kasutada erinevate projektide jaoks ilma suurte piiranguteta.
• Kaubamärgi kasutamise lubamine: BSD litsentsiga tarkvara võib kasutada kaubamärgi koos oma tootega, ilma et peaksite selle jaoks litsentsi omaniku nõusolekut taotlema.
• Tuntuse tõstmine: BSD litsentsiga tarkvara levitamisel saab oma tarkvara nähtavuse suurendada, kuna teistel arendajatel on võimalus seda kasutada ja levitada. 

Puudused: 

• Puuduv copyleft kaitse: BSD litsentsi puudumine tähendab, et muudetud tarkvara ei pea enam sama litsentsi all levitama, mis võib tekitada olukordi, kus koodi kaubandusliku kasutamise korral ei oleks arendajate kaastöö saanud õiglase hüvitisena tagasi.
• Konkurentsi võimalikkus: BSD litsentsiga tarkvara levitamisel ei ole tagatud, et kõik edasiarendajad annavad oma panuse tagasi ka algsele projektile, mille tulemusel võib kaasneda konkurentsi võimalus. 
• Intellektuaalomandi õiguste risk: BSD litsentsiga tarkvara võib tõsta intellektuaalomandi õiguste riski, kuna arendajad ei nõua tagasiandmist nende kaastööle. 

Millal eelistada: 

BSD litsentsi võib eelistada olukordades, kus tarkvara arendajad soovivad oma koodi vabalt kasutada ja levitada, ilma et kasutajad oleksid kohustatud levitama samal viisil litsentseeritud muudatusi. Samuti võib BSD litsents olla kasulik, kui tarkvara on mõeldud erinevate projektide jaoks, kus arendajad soovivad oma koodi vabalt kasutada ja kohandada ilma suurte piiranguteta. BSD litsentsiga tarkvara võib olla sobiv ka juhul, kui arendajad soovivad anda oma panuse teiste projektide loomisse ja ka teiste arendajate poolt loodud projektide kasut.

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Selle nädala blogipostitus on pühendatud WIPO intellektuaalomandimudeli komponendile ja nende aktuaalsusele.

Intellektuaalomand on viimastel aastakümnetel muutunud üha olulisemaks, kuna üha enam ettevõtteid tugineb oma ärimudelitel ja teadmistel -> sellega seoses on ka intellektuaalomandi kaitse ja haldamise tähtsus kasvanud ning selleks olidgi loodud erinevad intellektuaalomandi mudelid, nagu:

• patent 
• autoriõigus
• kaubamärk
• litsents

millest igaüks on mõeldud erinevate õiguste ja kaitse tagamiseks. 

IMHO: Kõige toimiv intellektuaalomand

Käesoleval ajal pean ma kõige paremini toimivaks intellektuaalomandi mudeliks patente. Patendid on mõeldud uute ideede ja leiutiste kaitseks, mis on ettevõtete jaoks olulised nende konkurentsieelise saavutamiseks turul. Patenteeritud leiutised võimaldavad ettevõtetel saada oma konkurentidest eristuvaks ja kaitsta oma tooteid või teenuseid. 

Patendi kehtivusaeg on piiratud, mis julgustab ettevõtteid pidevalt uuendusi looma ja konkurentsis püsima. 

IMHO: Mitte nii hästi toimiv intellektuaalomand

Selles osas, pean vajalikuks autoriõiguste mudeli põhjalikumat muutmist. Reeglina, on autoriõigused mõeldud kunstiteoste ja loomingulise sisuga tööde kaitseks. Kuid tänapäeva maailmas on autoriõiguste kaitse muutunud liiga jäigaks ja ebatõhusaks. Näiteks võib täheldada, et autoriõiguste kaitse on liiga pikaajaline ja piirab teiste autorite loomingulisi võimalusi. Samuti on autoriõiguste kaitse muutunud liiga kalliks ja keeruliseks, mis omakorda takistab uute loovate ideede levikut. 

Seetõttu peaks autoriõiguste mudel põhjalikumalt läbi vaatama, et see vastaks paremini tänapäeva digitaalmaailma vajadustele. Näiteks võiks kaaluda autoriõiguste kaitse tähtaja lühendamist ja autoriõiguste kaitse kulude vähendamist. Samuti võiks kaaluda uute võimaluste loomist, mis võimaldaksid autoritel paremini oma loomingut jagada ja laiemale publikule kättesaadavaks teha. 

Kokkuvõtteks, intellektuaalomandi kaitse ja haldamise tähtsus on kasvanud, kuna ettevõtted tuginevad üha enam oma ärimudelitele ja teadmistele. Intellektuaalomandi mudelitest pean patente praegu kõige paremini toimivaks, kuna need kaitsevad uusi ideid ja leiutisi ning võimaldavad ettevõtetel saada konkurentsieelist turul. Samas vajab autoriõiguste mudel põhjalikumat läbiva

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

V. Shea netiketikäitumise põhimõte

Üks V. Shea netiketikäitumise põhimõte, mida pean tähtsaks või isegi tähtsamaks kui 1990-ndatel, on: austus teiste privaatsuse vastu

Inimesed peaksid austama teiste privaatsust ja mitte levitama nende isiklikku teavet ilma nende nõusolekuta. See hõlmab ka teiste inimeste fotode, videote, tööde, postituste ja muu intiimse sisu jagamise keelamist ilma nende selgesõnalise nõusolekuta. Selle põhimõtte tähtsus on kasvanud koos sotsiaalmeedia ja muude digitaalsete platvormide kasvuga, kus inimesed kipuvad jagama palju isiklikku teavet. 

Üks V. Shea netiketikäitumise põhimõte, mida ma pean tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks on: netiketikett rääkimisel või suhtlemisel teiste inimestega

Enne sotsiaalmeedia ja veebi laialdast kasutamist oli netiketikett rääkimisel ja suhtlemisel teiste inimestega väga tähtis. Näiteks tuli suheldes teistega austada nende aega, vältida ropendamist ja halvustavat käitumist ning pakkuda abi, kui keegi seda vajas. Kuid tänapäeval näib, et paljud inimesed unustavad neid reegleid ja käituvad võrgus tihti ebaviisakalt ning ründavalt. Seega võib öelda, et netiketikett rääkimisel ja suhtlemisel teiste inimestega on kaotanud oma tähtsuse paljude veebikasutajate jaoks.

Lisaks nendele kahele V. Shea netiketikäitumise põhimõttele on oluline rõhutada ka digitaalse jälje teadvustamist. See tähendab, et inimesed peaksid olema teadlikud, millist jälge nad internetis ja sotsiaalmeedias jätavad, ning selle järgi oma käitumist kohandama. Paljud inimesed võivad unustada, et nende postitused, kommentaarid ja tegevused internetis jäävad alatiseks nähtavaks ja neid võib kasutada nende vastu tulevikus. Seega on oluline olla teadlik oma digitaalsest jäljest ning vältida käitumist, mis võib kahjustada teie mainet või tekitada ebameeldivaid tagajärgi tulevikus.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala postituse eesmärk oli uurida Eesti infoühiskonna arengukava 2023 ja kirjutada sellele lühike ning kompaktset SWOT-analüüsi.

Aga esialgu, mis on SWOT?

• SWOT on strateegiline tööriist, mida kasutatakse ettevõtte, organisatsiooni või projekti tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamiseks. 
• SWOT-analüüsi käigus hinnatakse sise- ja väliskeskkonna tegureid, mis mõjutavad antud valdkonda või tegevust. 
• SWOT-analüüs jaguneb neljaks osaks: tugevused, nõrkused, võimalused, ohud

• SWOT-analüüsi eesmärk on aidata organisatsioonidel paremini mõista oma tugevusi ja nõrkusi ning selgitada välja võimalused ja ohud, et saaks luua tõhusa strateegia oma eesmärkide saavutamiseks. 

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta

Tugevused

• Eesti on juba praegu üks maailma edukamaid e-riike ning suudab seetõttu olla eeskujuks teistele riikidele. 
• Arengukava eesmärkide saavutamiseks on juba olemas suures osas vajalikud ressursid ja strateegiad. 
• Eesti IT-sektor on kiiresti kasvav ja konkurentsivõimeline (link1, link2), mis võimaldab riigil jääda digitaalmaailma arengutega kursis. 
• Arengukava keskendub inimestele 
• hariduse
• tööhõive 
• tervise edendamisele

Nõrkused

• Vaatama IT-sektori populaarsusele, Eesti digitaalne lõhe on endiselt olemas ja ajaga võib muutuda veelgi suuremaks, kui inimestele ei anta vajalikku toetust ja koolitust digitaalse kirjaoskuse omandamiseks. 
• Küberturvalisus??? Arengukava ei räägi piisavalt küberturvalisusest ja privaatsusest, mis võib ajaga  muutuda suureks probleemiks.
• Arengukava võib olla liiga optimistlik ja ei arvesta võimalike ootamatute muutustega, nagu majanduskriisid (mis tegelikult on täies hoos) või tehnoloogilised kriisid. 

Võimalused

• Arengukava võib suurendada Eesti konkurentsivõimet, muutes riigi veelgi atraktiivsemaks näiteks välisinvestorite jaoks. 
• Arengukava võib aidata luua uusi töökohti ja elavdada majandust.
• Arengukava võib aidata kaasa sotsiaalsele kaasatusele, sest see keskendub digitaalse kirjaoskuse arendamisele kõigis elanikkonnarühmades. 

Ohud

• Arengukava võib muutuda liiga kulukaks ja riigile ebajõukohaseks, kui eesmärke ei suudeta piisavalt täita ja ressursse ei suudeta optimeerida. 
• Arengukava võib kaasa tuua uusi julgeolekuriske, kuna digitaalmaailm on hästi muutlik ja keeruline ja see võib omakorda luua uusi haavatavusi. 
• Arengukava võib olla liiga aeglane, et reageerida kiiresti muutuvatele väljakutsetele, nagu tehnoloogiline areng ja globaalsed kriisid.

Kokkuvõte

SWOT analüüs näitab, et Eesti tugevused digitaalvaldkonnas annavad riigile hea aluse olla eeskujuks teistele riikidele ning Eesti IT-sektor on kiiresti kasvav ja konkurentsivõimeline. Arengukava keskendub inimestele ja võib aidata kaasa sotsiaalsele kaasatusele. Samas on olemas ka nõrkused ja ohud, näiteks digitaalse lõhe probleem, võimalikud julgeolekuriskid ja võimalus, et arengukava ei suuda piisavalt kiiresti reageerida muutuvatele väljakutsetele.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult

Selle blogipostituse põhjal võiks üks traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult, olla Eesti Rahvusringhääling (ERR).

ERR on loonud tugeva digitaalse kohaloleku, mille hulka kuuluvad:

• veebisait
• mobiilirakendused
• sotsiaalmeedia kontod
• podcastid

ERR-i veebisait pakub laia valikut uudiseid, mis hõlmavad nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi teemasid, samuti saateid ja muud sisu. Samuti on ERR loonud mitmeid edukaid podcaste, sealhulgas näiteks:

• "Esimene stuudio"
• "Kuulaja"
• "Keelesaade"
• "Olukorrast riigis"

ERR kasutab ka sotsiaalmeediat oma sisu reklaamimiseks ja oma jälgijatega suhtlemiseks.

Alternatiivikes ERRile võiks mainida näiteks The New York Times, mida küll ei olnud antud artiklis mainitud, aga mis samuti suudab edukalt uue meediaga hakkama. The New York Times on suutnud oma digitaalset platvormi kasutada oma lugejaskonna kaasamiseks, lugude jagamiseks ja uute lugejate ligimeelitamiseks. Samuti on nad loonud visuaalselt haaravaid uudisloo vorme, mis sisaldavad infograafikat ja videot, et aidata lugejatel paremini mõista keerulisi teemasid.

Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Teine traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis, võiks olla Eesti Päevaleht (EPL). Kuigi EPL-l on veebisait ja sotsiaalmeedia kontod, ei ole nad suutnud oma digitaalset platvormi kasutada sama oskuslikult kui ERR. Nende veebisait ei ole nii interaktiivne ja kaasahaarav kui näiteks ERR-i veebisait, mis võib vähendada nende võimet kaasata uusi lugejaid. Samuti ei ole neil tugevat podcasti või muud sisu, mis võiks meelitada digitaalselt aktiivset publikut.

Samuti ka siin maailma kuulsa alternatiivina võiks esile tuua CNNi, mis on tuntud oma televisiooniuudiste poolest, kuid nende digitaalne kohalolek ei ole olnud nii tugev.

Kokkuvõttes võib öelda, et ERR on suutnud uue meedia väljakutsetele hästi vastata, loonud tugeva digitaalse kohaloleku ja kasutanud seda oma lugejaskonna kaasamiseks ja laiendamiseks. EPL on aga jäänud veidi maha, kasutades digitaalseid platvorme vähem edukalt kui konkurendid, mis võib vähendada nende võimet meelitada uusi lugejaid ja säilitada olemasolevaid lugejaid.

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 1 (tuttav netikasutajale):

TCP (Transmission Control Protocol) on üks peamisi internetiprotokolle, mida kasutatakse andmeedastuseks võrgus. TCP loodi 1970ndatel aastatel DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) poolt, et võimaldada andmeedastust arvutite vahel üle võrgu, tagades andmete usaldusväärse, tervikliku ja järjepideva edastamise. Algversioonis oli TCP suhteliselt lihtne ja sisaldas ainult mõningaid funktsioone:

• andmepakettide segmenteerimist väiksemateks tükkideks
• kontrollsummade arvutamist andmete terviklikkuse kontrollimiseks ja kinnitamiseks
• protokolli käitamiseks vajalike ühenduste juhtimist. 

Kuid ajaga on TCP protokoll muutunud keerukamaks ja täiustatud versioonid on lisatud uusi funktsioone. 

TCP areng on seotud ka interneti üldise arenguga, kus üha rohkem seadmeid, teenuseid ja rakendusi on hakanud vajama kiiremat andmeedastust ja usaldusväärsemat ühendust. Seetõttu on TCP protokolli arendamisel peetud silmas ka kiiruse suurendamist, turvalisuse tõstmist, optimeerimist erinevatele kasutusaladele ja ressursikasutuse optimeerimist. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et TCP protokoll on interneti üks kõige olulisemaid ja laialdasemalt kasutatavaid protokolle, mis on pidevalt arendatud vastavalt vajadustele ja tehnoloogia arengule. TCP protokolli täiustamisega on tagatud võrgus andmete turvaline, kiire ja usaldusväärne edastamine ning selle tähtsus interneti toimimises ja arengus on endiselt suur.

Nähtus Interneri varasemast ajaloost 2 (täiesti kadunud):

Rääkides avastustest, mis on tanapäevaks täiesti kadunud oli mul üsna raske valida midagi loetud ajaveebiartiklist (ma arvan suure tõenäosuse minu IT tausta tõttu). Aga kui ikka valida midagi, siis see oleks ALOHAnet.

ALOHAnet oli esimene traadita võrgu prototüüp, mis töötati välja Hawaii ülikooli teadlaste poolt 1970. aastatel. ALOHAnet töötati välja andmeedastuseks erinevate saartevaheliste ülikoolide vahel, millel puudus füüsiline kaabelühendus. ALOHAneti loomise ajal oli traadita side valdkond alles lapsekingades ning ALOHAnet'i põhieesmärk oli näidata, et traadita võrgud on võimalikud ja töökindlad. See töötas kasutades juhusliku juurdepääsu protokolli, kus iga arvuti võis andmeid saatmiseks kasutada võrgu vaba kanalit. Kui kaks arvutit saatsid samaaegselt andmeid, siis nende signaalid põrkasid vastu teineteist ja andmed kaotsi läksid. Sellisel juhul katkestati andmeedastus ja arvuti proovis uuesti edastada. 

Kahjuks ei leidnud ALOHAnet laialdast kasutamist, kuna teised traadita võrgud, nagu Ethernet, töötasid kiiremini ja olid usaldusväärsemad. Lisaks olid kiiremad arvutid ja internetiühendused muutnud traadita võrkude kasutamise keerulisemaks, kuna suurema andmemahu edastamine vajas järjest kiiremaid ühendusi. 

Kokkuvõttes saab öelda, et ALOHAnet'i kaotus tänapäeval on peamiselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ja võimsamate võrkude ja seadmete turule tulekuga. Siiski arvan, et ALOHAnet'i panus oli traadita võrkude tehnoloogia arengusse oluline, sest see aitas luua aluse paljudele tänastele traadita võrkudele.

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Esimese nädala jooksul sai loetud noppeid IT ajaloost. Kunagi kui õppisin Informaatikat balakauruseõppes aastal 2017 läbisin ainet "Sissejuhatud infotehnoloogiasse" ja siis tol ajal see oligi minu esimene kokkupuude IT võimsa kuid veel päris lühikese ajalooga.

Lugedes pakud artukkli ma nagu sattusin tagasi sinna, kus esimest korda kuulsin sellistest asjadest ja terminidest nagu: artimomeeter, differentsiaalmasin, esimesed arvutid (ENIAC, ABC, Colossus, ...), arvutite areng läbi aegade, arvutihiire ja klaviatuuri patenteerimine, programmeerimiskeelte leitumine ja arendamine ja palju palju muud. Selleks, et kuidagi paremini struktureerida mõtteid, otsustasin samuti nagu artikkli puhul - jagada antud blogi mitmeks plokkiks kus igaühes saan rääkida, miks minu arvates antud ajastu oli tähtis. Seekord ma keskundub päris algusele, sest kaasaaegne (kui nii tohib ütlema IT ajaloo puhul) IT ajalugu on paljudele tuttav.

Alguses...

1500-1930 aastatel ei olnud IT ala veel olemas nagu me seda täna tundme. Selles ajavahemikus toimusid aga olulised tehnoloogilised ja matemaatilised edusammud, mis võimaldasid hiljem IT arengut ja arenguid. Näiteks aastal 1500 Leonardo da Vinci ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, 1640 aastal ehitas Blaise Pascal "aritmeetilise masina" ja aastal 1800 leiutas Jacquard programmeeritava tööstussüsteemi . Vaatamata selllele, et programeerimiskeeli ega midagi sarnast ei olnud veel selle perioodi jooksul arendatud, see periood oli väga oluline IT ajaloo arengus, sest see andis aluse uute tehnoloogiate ja ideede tekkeks.

Esimene arvuti

Seda perioodi iseloomustab erinevate arvutite ja nende autorite võistlevat väidet esimese tänapäevase arvuti tiitli kohta. Neljast mainitud arvutist on ENIAC tuntum ja levinum variant kui esimene tänapäevane arvuti, kuigi olemas on ka teisi arvamusi ja väiteid. Arvuti ABC ehitas Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja ta võitis ka selle kohta USA kohtus väite, et ta oli esimene digitaalne elektronarvuti looja. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend ja ei ole kõikide tehnikaajaloolaste arvates täielik arvuti. Konrad Zuse loomis Z1 ja Z3 aastatel 1936-1941 Saksamaal ja paljud uurijad peavad teda esimese tänapäevase arvuti loojaks.

Kiviaeg

Kiviaeg kirjeldab IT ajalugu aastatel 1944-1969. 1944 valmis esimene arvuti EDVAC, millel oli salvestatud programm ja mis kasutas kahendsüsteemi. 1945/1947 hakati kasutama väljendit "bug". 1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti, samal aastal patenteeriti esimene transistori. 1950 valmis esimene Venemaa arvuti MESM. 1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid ja 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O. 1958 töötati välja esimene integraalskeem. 1963 patenteeriti arvutihiir. 1964 loodi BASIC keel ja ehitati esimene miniarvuti PDP-8. 1966 töötati IBM-is välja esimene ketassalvesti ja 1967 esimene flopiketas. 1968 esitles Douglas Engelbart klaviatuuri, hiire ja ekraani kasutajaliidest ning Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli. 1969 toimus mitmeid olulisi sündmusi, sealhulgas esimese pakettsidevõrgu loomine, Unixi väljatöötamine ja laserprinteri üldiste tööpõhimõtete esitlus.

Nagu näha üleval toodud timeDate'idest tegemist oli ikka väga rikka ajastuga, sest siis tekkisid esimesed arvutid ja arvuti süsteemid said tegelikuks ning toimusid olulised tehnoloogilised uuendused, mis aitasid kaasa arvutite arengule ja muutsid nende kasutamise lihtsamaks.

Pronksiaeg

Pronksiajal toimusid arvutite ja arvutitööstuse algusaegadel olulised arengud: Intel esitles esimese 8-bitise mikroprotsessori, Atari tootsid esimene kommertsvideomäng, William H. Gates III ja Paul Allen lõid esimese firma, Gary Kildall kirjutas operatsioonisüsteemi, Bob Metcalfe töötas välja Etherneti, IBM esitles kõvakettaseade, 8-bitised mikroprotsessorid 8080 ja 6800, C-programmeerimiskeel valmis, Microsoft alustas BASIC-keele litsentseerimist, Apple'i asutati, Wang tõi turule tekstiprotsessori, Intel esitles 4,77 MHz protsessorit, turule tuli VisiCalc, IBM 3800 laserprinter, 16-bitine mikroprotsessor 68000. Microsoft töötas välja XENIX OS-i, aga hiljem ostis SCP DOS-i (MS-DOS).

Sellest perioodist tundub, et teadus hakkas vaikselt migreerima äri ja kasumi saamise suunas.