E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

Eetika on filosoofia haru, mis uurib moraali, väärtusi ja kohustusi. Tehnoloogia on aga teaduse ja tehnika rakendamine, et luua uusi lahendusi ja parandada olemasolevaid. Kuna tehnoloogia on loodud inimeste poolt, siis on see sageli ka seotud eetikaga. Siiski on keeruline öelda, kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, kuna see sõltub kontekstist ja sellest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse.

Üks näide, kuidas tehnoloogia võib olla iseenesest eetiline, on meditsiinitehnoloogia. Näiteks, kui arstid kasutavad ravimite väljatöötamisel ja patsientide ravimisel uusimat tehnoloogiat, siis on see positiivne ja aitab kaasa inimeste tervisele. Meditsiinitehnoloogia on suurendanud haiguste ennetamise võimalusi, parandanud diagnostikat ja ravi, aidanud kaasa elukvaliteedi tõstmisele ning tõstnud eluea pikkust. Kuna meditsiinitehnoloogia eesmärk on aidata kaasa inimeste tervisele, siis võib öelda, et see on iseenesest eetiline.

Teisest küljest võib tehnoloogia olla ka ebaeetiline, kui seda kasutatakse halvasti. Näiteks, kui tehnoloogiat kasutatakse sõjalistel eesmärkidel, võib see kahjustada inimeste elusid ja tervist. Teine näide on tehisintellekt, mis võib olla diskrimineeriv, kui seda ei arendata eetiliselt ja vastutustundlikult. Tehisintellekt võib kinnistada eelarvamusi ja ebaõiglusi, kui algoritmid on kallutatud inimeste tehtud otsuste või statistika tõttu. Kui tehnoloogiat kasutatakse halvasti või vastutustundetult, võib see kaasa tuua palju kahju ja põhjustada eetilisi probleeme.

Samuti on oluline märkida, et tehnoloogia ei ole iseenesest moraalne või eetiline, vaid see on lihtsalt vahend, mida inimesed kasutavad. Tehnoloogia arendajad ja kasutajad vastutavad selle eest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse ja millised on selle tagajärjed. Seega on oluline, et tehnoloogiat arendataks ja kasutataks vastutustundlikult ning arvestataks selle mõju inimestele ja ühiskonnale.

Üks viis tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on kaaluda, kuidas tehnoloogia võib mõjutada ühiskonda, keskkonda ja inimesi. Näiteks, kui tehnoloogiat kasutatakse tööstuses, tuleb kaaluda, kuidas see mõjutab keskkonda ja millised on selle tagajärjed. Sotsiaalsete võrgustike puhul tuleks arvestada, kuidas see mõjutab inimeste vaimset tervist, privaatsust ja inimestevahelisi suhteid.

Teine oluline samm tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on kujundada välja vastutustundliku tehnoloogia arendamise ja kasutamise eetilised raamistikud. Näiteks, ettevõtted peaksid looma eetilisi juhiseid, mida järgitakse toote või teenuse arendamisel ja turundamisel. Regulaatoritel tuleks kaaluda eetilisi kaalutlusi seaduste väljatöötamisel ja jõustamisel. Samuti on oluline, et tarbijad oleksid teadlikud tehnoloogia eetilistest tagajärgedest ning teaksid, kuidas kasutada tehnoloogiat vastutustundlikult.

Viimane oluline samm tehnoloogia eetilise arengu edendamiseks on koolitada inimesi tehnoloogia eetilise kasutamise osas. Tehnoloogia arendajad ja kasutajad peaksid olema kursis erinevate eetiliste kaalutlustega ning teadlikud, kuidas tehnoloogiat arendada ja kasutada vastutustundlikult. Lisaks peaksid inimesed õppima, kuidas kaitsta oma privaatsust ja andmeid, kuidas ära tunda võltsuudiseid ning kuidas käsitleda tehnoloogia poolt tekitatud sõltuvust.

Kokkuvõttes on tehnoloogia kiire areng ja kasutamine toonud kaasa palju eetilisi probleeme. Kuna tehnoloogia on väga laialdaselt kasutusel, on oluline, et selle kasutamine oleks vastutustundlik ja eetiline. See nõuab tehnoloogia arendajatelt, kasutajatelt ja regulaatoritelt koostööd eetiliste raamistike väljatöötamiseks ja järgimiseks. Tehnoloogia võib olla väärtuslik tööriist, kuid me peame tagama, et selle kasutamine toimuks vastutustundlikult ja arvestades ühiskonna vajadusi ning väärtusi.

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Küberkuritegevus on muutunud tänapäeval üheks suuremaks ohtudeks nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele ja riikidele. IT-turvalisuse tagamine on muutunud hädavajalikuks, et kaitsta digitaalset infrastruktuuri ja vältida andmekaotusi ning rünnakuid. Üks suurimaid IT-turvariske on küberrünnakud, mis võivad põhjustada ulatuslikke kahjusid.

Küberrünnakud on tehnoloogia ajastu probleem, mida tuleb lahendada tehnoloogia abil. Kuid tehnoloogia ise ei ole piisav, et kaitsta meie digitaalset infrastruktuuri. Selleks on vaja ka koolitada inimesi ja kehtestada tõhusad turvareeglid. Kevin Mitnick, endine häkker, tuntud ka kui "Maailma kõige kuulsam häkker", on välja töötanud lahenduse küberturvalisuse tagamiseks, mida nimetatakse Mitnicki valemiks.

Mitnicki valemi kolm komponenti on:

• tehnoloogia
• koolitus
• reeglid

Tehnoloogia hõlmab kõiki turvatarkvarasid, -seadmeid ja -teenuseid, mis on vajalikud küberrünnakute ärahoidmiseks ja kaitseks. Koolitus hõlmab koolitust inimestele, kes kasutavad tehnoloogiat, et nad saaksid aru, kuidas küberrünnakud toimivad ja kuidas neid ära hoida. Reeglid hõlmavad organisatsioonide ja ettevõtete poolt kehtestatud protokolle ja poliitikaid, mis reguleerivad tehnoloogia kasutamist.

Tehnoloogia areng on viinud paljude uute turvatarkvarade ja -teenuste väljatöötamiseni, mis võimaldavad ennetada küberrünnakuid ja nende tagajärgi. Üks olulisemaid tööriistu on tulemüür, mis võimaldab blokeerida ja piirata juurdepääsu võrku. Samuti on olemas turvaprogrammid, mis jälgivad ja avastavad ebatavalist liiklust võrgus. Need tööriistad on väga olulised, kuid need üksi ei suuda tagada täielikku kaitset.

Koolitus on üks olulisemaid komponente Mitnicki valemis. Inimeste teadlikkus ja koolitus on hädavajalikud, et vältida paljusid küberrünnakuid. Inimeste teadlikkus võib olla eriti kasulik, et tuvastada pettuseid ja hoida ära sotsiaalinseneride rünnakuid. Inimesed peavad olema teadlikud ohtudest ja näpunäidetest, mida ründajad kasutavad, näiteks kalapüük (phishing), rämpspost (spam) ja pahavara (malware). Koolitusega tuleks alustada juba ettevõtte või organisatsiooni töötajate värbamisel, et tagada turvaline töökeskkond ja anda töötajatele vajalikud teadmised ja oskused.

Reeglite ja poliitikate kehtestamine on Mitnicki valemis kolmas oluline komponent. Organisatsioonidel ja ettevõtetel peaks olema kindlad poliitikad, mis kehtestavad turvanõuded ja reguleerivad tehnoloogia kasutamist. Reeglid peaksid hõlmama erinevaid aspekte, sealhulgas tugevaid paroole, andmete varundamist ja värskendamist ning privaatsuse kaitset. Regulaarne järelvalve ja hindamine peaksid tagama, et poliitikad oleksid tõhusad ja et need vastaksid pidevalt muutuvatele turvariskidele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Mitnicki valemi kolm komponenti on tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Turvatööriistade kasutamine on oluline, kuid koolitus ja reeglite kehtestamine on sama olulised. Inimese teadlikkus ja teadmised on esmatähtsad, et tagada tõhus kaitse küberrünnakute vastu. Ettevõtted ja organisatsioonid peaksid töötajaid regulaarselt koolitama ja kehtestama turvanõuded, et kaitsta oma digitaalset infrastruktuuri. Küberrünnakute vastu tõhusalt võitlemiseks tuleb rakendada kõiki kolme Mitnicki valemi komponenti.

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Täna oma blogis käsitlelen IT-tugilahenduste rakendamist Eestis ning sellele seotud teemasid. 

IT-tugilahendused on abivahendid, mis võimaldavad inimestel, kellel on erivajadused, paremini osaleda erinevates tegevustes, sealhulgas:

• tööl
• õppimisel
• igapäevaelus. 

IT-tugilahenduste valdkond hõlmab mitmeid erinevaid lahendusi, nagu näiteks ekraanilugejad, brauserite lisad, teksti- ja kõnesüntees, suurendusklaasid, puuteekraanid, ratastoolidega juhitavad hiired, hääljuhtimine ja palju muud. 

Kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? 

Selle valdkonna otsustajateks võivad olla nii ettevõtted, asutused kui ka riik. IT-tugilahenduste kasutamine ei peaks olema pelgalt IT lahendus, vaid see peaks olema tihedalt seotud ka kasutaja konkreetse vajadusega. Oluline on mõista, et IT-tugilahendused on abivahendid, mis aitavad kaasa võrdsele ligipääsule informatsioonile ja võimalustele, seega tuleb kasutajakeskne lähenemine igati kasuks. 

Vajalik on ka korralik valdkonnaga kursis olev IT-spetsialist, kes suudaks sobitada kasutaja vajadused tehniliste lahendustega. Lisaks peaks IT-tugilahenduste rakendamist kaasama ka erivajadustega inimesed ning tagama, et IT-tugilahendused on lihtsasti kasutatavad ja töökindlad. 

Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit? 

Kui vaadata IT-tugilahendusi kui tehnoloogilist lahendust, siis võib neid vaadelda pigem kui tavalisi töövahendeid nagu näiteks klaviatuure, hiiri ja monitore. Samas on IT-tugilahendused spetsiaalselt loodud inimestele, kellel on erivajadused ning nende käsitlemine abivahendina aitab rõhutada nende tähtsust ja vajalikkust. 

Arvestades, et erivajadustega inimestel on sageli raskusi töö leidmisega ja tööl püsimisega, on oluline mõista, et IT-tugilahendused on suureks abiks nende tööellu integreerumisel ja toimetulekul. Seega peaks IT-tugilahenduste kasutamine olema erivajadustega inimese abivahend :) 

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle nädala teemaks on "Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus" ja selleks tulebki selle nädala postitus.

Veebilehe kasutatavus on laialdaselt arutatud teema veebiarendajate ja disainerite seas. 

Üks peamisi eesmärke on tagada kasutajatele mugav ja lihtne kasutajaliides, mis võimaldab neil veebis kergesti navigeerida ning leida vajalikku teavet. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid ja kriteeriume, mida saab rakendada veebilehtede arendamisel. 

Üks kõige levinumaid meetodeid veebilehe kasutatavuse tagamiseks on Jakob Nielseni poolt välja töötatud kasutatavuse komponendid, mis hõlmavad erinevaid aspekte, nagu näiteks:

• kasutajaliidese disain
• navigeerimine
• lehe laadimiskiirus 
• sisu kättesaadavus. 

Kõik need elemendid mõjutavad otseselt kasutajakogemust ja seega ka veebilehe edukust. 

Positiivne näide Google'i otsingumootorist rõhutab lihtsa ja selge kasutajaliidese tähtsust. Google'i otsingumootor on disainitud selliselt, et kasutajad saavad kiiresti leida otsitava teabe. Otsingutulemused on kergesti loetavad, lingid on selgelt eristatavad ja veebilehe laadimiskiirus on kiire. Samuti on Google'i otsingumootor optimeeritud erinevatele seadmetele, et kasutajad saaksid seda kasutada nii arvutis kui ka nutitelefonis. 

Negatiivne näide British Airways'i veebilehest rõhutab aga, kuidas keeruline ja raskesti navigeeritav veebileht võib põhjustada kasutajate rahulolematust ja vähendada veebilehe efektiivsust. British Airways'i veebileht on disainitud nii, et kasutajad peavad mitmeid samme läbima, et broneerida lendu või vaadata oma lendude infot. Veebileht ei ole ka piisavalt selge, kuna kasutajad ei pruugi leida vajalikku teavet, näiteks pagasireeglite kohta. Veebilehe disain ei ole ka optimeeritud erinevatele seadmetele, mis võib põhjustada aeglase laadimiskiiruse. 

Lisaks Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidele on olemas ka teisi kasutatavuse kriteeriume, mida saab kasutada veebilehtede hindamisel. Näiteks on oluline, et veebileht oleks kergesti leitav otsingumootorites ja et veebileht oleks turvaline, kuna turvalisus on kasutajate jaoks ülioluline. Samuti on tähtis, et veebileht oleks kättesaadav ka inimestele, kes kasutavad abivahendeid, nagu ekraanilugerid või hiire asendajad. 

Lõppkokkuvõttes on kasutatavus veebilehe edukuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Positiivne kasutajakogemus võib aidata luua lojaalse kasutajaskonna ja suurendada müüki. Negatiivne kasutajakogemus võib aga põhjustada kasutajate kaotust ja halvendada veebilehe mainet.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on tänapäeva digitaalses maailmas ülioluline ja sellestki tuleb selle nädala blogipostitus.

Üks näide edukast tarkvara arendus- ja ärimudelist on Agile arendus- ja Lean Startup ärimudel. Nende kahe mudeli kombinatsiooni kasutatakse paljudes tarkvaraarendusprojektides ja on aidanud paljudel ettevõtetel oma ideid kiiremini turule tuua ning vähendada riske ja kulutusi. Üks edukas näide Agile arendus- ja Lean Startup ärimudeli kasutamisest on Dropboxi edulugu. 

Natuke Dropboxist

Dropbox on pilveteenuste pakkuja, mis võimaldab kasutajatel oma faile ja dokumente pilves hoida ja neile juurde pääseda igast seadmest. Ettevõtte asutasid Drew Houston ja Arash Ferdowsi 2007. aastal ning täna on Dropboxil üle 600 miljoni kasutaja üle maailma. Dropboxi edu võti seisneb nende tarkvara arendus- ja ärimudelis. Ettevõte kasutas Agile arendusmeetodit, mis võimaldas neil kiiresti prototüüpe luua ja nendega kasutajate tagasisidet saada. Samuti kasutas Dropbox Lean Startup ärimudelit, mille kohaselt testiti ideid ja hinnati nende elujõulisust võimalikult väikeste kulutustega enne suurema investeeringu tegemist. 

Dropboxi loojad alustasid oma äriidee testimist sellega, et panid üles ühe video, milles demonstreerisid oma ideed, ja jagasid selle oma sõpradele. Video levis kiiresti ja tulemusena registreerisid üle 75 000 inimese end Dropboxi kasutajaks, ilma et ettevõte oleks kulutanud ühegi reklaami peale sentigi. Seejärel investeerisid nad oma esimesed rahalised vahendid selle idee edasiarendamiseks, et pakkuda kvaliteetset teenust, mida inimesed vajavad. 

Dropboxi edulugu on inspireeriv näide, kuidas Agile arendus- ja Lean Startup ärimudelit edukalt kasutades saab luua populaarse ja kasumliku tarkvaratootega ettevõtte, isegi kui idee alguses võib tunduda väga riskantne ja kahtlane. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tarkvara arendus- ja ärimudelite kasutamine on väga oluline igasuguse tarkvaraarendusprojekti edukaks elluviimiseks. Kui kasutada Agile arendusmeetodit ja Lean Startup ärimudelit, on võimalik oma ideid kiiresti testida ja valida parim suund ettevõtte kasvatamiseks, minimeerides samal ajal riske ja kulutusi.

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" on mõtlemapanev ja innustav lugemine, mis ennustas vaba tarkvara liikumise tulevikku ja võimalikke muutusi autoriõiguses. 

Artiklis väidab Moglen, et vaba tarkvara liikumine muudab fundamentaalselt autoriõiguse rolli tehnoloogia ajaloos. Ta ennustab, et kui vaba tarkvara liikumine jätkub, kaob autoriõiguse traditsiooniline roll tehnoloogia valitsejana. 

Moglen kirjeldab, kuidas vaba tarkvara loomine on võimalik ainult tänu autoriõiguse alusel lubatud ühiskondlikule jaotamisele. Ta väidab, et kui vaba tarkvara liikumine jõuab oma loomuliku kulminatsioonini, siis kaob ka autoriõigus ja tekib uus kultuur, kus intellektuaalne omand ei ole enam üksikisiku või ettevõtte pärusmaa. 

Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine tohutult kasvanud ja mõjutanud tehnoloogia arengut suurel määral. Paljud suured ettevõtted, sealhulgas Google, Facebook ja Microsoft, kasutavad vaba tarkvara projekte oma toodete arendamisel. Samuti on vaba tarkvara muutunud üha populaarsemaks tavaliste inimeste seas, kes kasutavad näiteks Linuxi operatsioonisüsteemi, Apache veebiserverit ja paljusid teisi vaba tarkvara projekte. 

Kuigi autoriõigus ise ei ole kuhugi kadunud ja paljud riigid on tegelikult karmistanud autoriõigusseadusi, on Mogleni ennustused osaliselt täppi läinud. Vaba tarkvara liikumine on küll mõjutanud autoriõiguse rolli tehnoloogia valitsejana, kuid autoriõigus on endiselt oluline ja kaitstud õigus. Tegelikkuses on vaba tarkvara liikumine olnud pigem autoriõiguse alternatiiviks kui selle hävitamiseks. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Eben Mogleni artikkel oli oma ajastule ette rutates ning julgustas inimesi mõtlema suurelt ja avatult tarkvara tulevikule. Tänapäeval on vaba tarkvara liikumine muutunud oluliseks ja positiivseks jõuks tehnoloogia arengus, kuid autoriõigus on siiski jäänud oluliseks ja kaitstud õiguseks.

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Mõtleme hetkeks IT-maailmast ja selle juhtidest...

Kui rääkida juhtimisstiilidest, siis IT-juhtide hulgas võib täheldada erinevaid lähenemisviise. Ühe lähenemisena võime kasutada Golemani juhtimisstiili raamistikku, mis jagab juhid nelja kategooriasse: 

• juht
• suhtleja
• treener
• demokraat

Vaatame kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe vastavalt sellele raamistikule. 

• Juht: Mark Zuckerberg (Facebook) 

Mark Zuckerberg on tuntud IT-juht, kes esindab juhi tüüpi juhtimisstiili. Ta on tugev liider, kes võtab vastutuse otsuste langetamisel ja ootab alluvatelt jõulist täitmist. Zuckerberg on tuntud oma visioonikuse poolest ning ta on juhtinud Facebooki kiiret kasvu ja laienemist üle kogu maailma. Ta on võtnud olulisi otsuseid, nagu näiteks Instagrami ja WhatsAppi omandamine, mis on aidanud Facebookil laieneda ja konkurentsis püsida. Ta on teinud mitmeid julgeid otsuseid, ilma suurema konsensuse või kaasamiseta. 

• Treener: Satya Nadella (Microsoft) 

Satya Nadella on Microsofti tegevjuht, kes esindab treeneri tüüpi juhtimisstiili. Nadella on tuntud oma kaasava ja toetava juhtimisstiili poolest. Ta on pühendunud meeskonnatööle ja koostööle ning julgustab oma meeskonda ideid jagama ja kaasatust suurendama. Ta on panustanud töökultuuri parandamisse Microsoftis, toetades innovatsiooni, mitmekesisust ja kaasatust. Ta on tuntud ka oma empaatia ja kuulamisoskuste poolest, mis aitavad tal suhelda erinevate huvigruppidega ja saavutada meeskonna ühtsustunnet. 

Need kaks näidet illustreerivad erinevaid juhtimisstiile IT-juhtide seas. Samas tuleb märkida, et juhtimisstiilid võivad olla erinevad sõltuvalt olukorrast ja kontekstist ning edukas juhtimine nõuab tihti mitmekülgset lähenemist erinevatele olukordadele ja inimestele. On oluline mõista, et erinevad juhtimisstiilid võivad olla edukad erinevates olukordades ja organisatsioonides ning valik sõltub sageli organisatsiooni kultuurist, eesmärkidest ja väärtustest. Oluline on leida sobiv juhtimisstiil vastavalt konkreetsele olukorrale, et saavutada edu ja tõhusus organisatsioonis.